Lendorava uute püsielupaikade moodustamine ning seniste püsielupaikade piiride, tsoneeringu ja kaitsekorra muudatused puudutavad ligi 2089 ha metsamaad. Uut ala võetakse kaitse alla 1614 ha, millest 2/3 on riigimaa, ning range kaitsega sihtkaitsevöönditest paikneb lausa kolmveerand riigimaal.
LOE LISAKS: 2023. aasta loom on lendorav
Spetsialistide kinnitusel sõltub lendorava ellujäämine mitte ainult pesapuu ümbruse kaitsest, vaid ka toitumisalade hoidmisest ja piisavalt laiade metsakoridoride säilimisest. Need on vajalikud, sest inimpelglik ja peamiselt öösiti tegutsev lendorav suudab ringi liikuda vaid puult puule liueldes.
“Euroopa Liidus leidub lendoravat ainult Soomes ja Eestis, seepärast on lendorav meil nii-öelda vastutusliik, kelle hea käekäigu nimel peame jõupingutusi tegema,“ selgitas uute püsielupaikade vajalikkust Kliimaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. „Uute püsielupaikade määruse aluseks on eeskätt viimase viie aasta seire tulemused. Kõik uued püsielupaigad on olnud sel ajavahemikul asustatud, kusjuures enamikus kohtades on lendorava esinemine sel ajal korduvalt tuvastatud ja mõned vahepeal asustamata olnud elupaigad on uuesti asustatud.“
Uute püsielupaikade kinnitamisele eelnes pikk ja põhjalik kaasamine, sest kehtestatavad piirangud puudutavad paljusid maaomanikke. Võimalusel arvestas Keskkonnaamet maaomanike ettepanekutega ja vähendas piiranguid. Teavituse plaanitavate muudatuse kohta said 2021. aastal 40 juriidilist isikut ja 97 eraisikut, neli vallavalitsust ja kolm riigimaa haldajat. Keskkonnaametile vastas 43 omanikku või nende esindajat. Lisaks esitas küsimusi ja oma seisukohad advokaadibüroo Sorainen, kes esindas 17 maaomanikku.
Silmast silma kohtusid keskkonnaametnikud selleks soovi avaldanud üheksa maaomaniku või nende esindajaga, et tutvuda kohapealse olukorraga ning leida võimalusel mõlemale osapoolele sobiv kompromiss.
Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit kinnitas, et mitmetel juhtudel leiti maaomanikega ühine keel. „Näiteks sihtkaitsevööndite asemele sai osaliselt määratleda leebema kaitsekorraga piiranguvööndi, et maaomanikul oleks võimalik jätkuvalt küttepuid varuda,“ rääkis ta. „Mõnel juhul vähendasime püsielupaiga ulatust piiranguvööndi arvel, arvates kavandatavast püsielupaigast välja vähemolulised servad.“
Uute püsielupaikade määramisel arvestati piirangute seadmisel esmajärjekorras riigimaaga. Eramaa on määratud range kaitsega sihtkaitsevööndisse, kui seal paiknevad lendorava pesapuud või see jääb lendorava pesapuu gruppide, näiteks emaslooma kahe lähestikku paikneva pesitsusterritooriumi vahele. Eramaa on piiranguvööndisse haaratud juhul, kui see on vältimatult vajalik ühenduskoridoride kaitseks või kui lendorava pesapuud jäävad sihtkaitsevööndi piirile.
Erametsaomanikud saavad piirangute eest taotleda toetust. Sihtkaitsevööndi toetus eramaal on 134 eurot hektari kohta aastas ja piiranguvööndis kuni 60 eurot hektari kohta aastas.
Lendorava senine kaitse on andnud juba tulemusi: mitmed vahepeal asustamata olnud elupaigad on uuesti asustatud ja lendorava arvukuse langus on peatunud. See kõik annab lootust, et koos muude kaitsekorralduslike tegevustega võib loota lendorava arvukuse aeglast tõusu.
Lendorava püsielupaigad pakuvad kaitset ka väga paljudele teistele liikidele, kelle jaoks on vanad haavapuud samuti olulised, näiteks ohustatud sambla-, sambliku- ja seeneliikidele. Haavaõõnsused on pesapaigaks kakkudele, rähnidele ja väike-kärbsenäppidele ning seal saavad varjuda ka nahkhiired. Seega tagab loodav kaitsekord ka teiste ohustatud vanametsaliikide kaitse.
Lendorava kaitse tegevuskava leiab siit.
Lendorava püsielupaikade praegu kehtiva kaitse-eeskirja leiab siit.
allikas: keskkonnaamet.ee
