Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil kaupade parandamise edendamist taotlevat Euroopa Liidu algatust. Algatusega soovitakse vähendada tekkivate jäätmete hulka, et toetada keskkonnakaitset ja rohepööret. Muudatuste tulemusel peaks vähenema kaupade tootmine ja vajadus väärtuslike ressursside järele tootmaks uusi tooteid.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil kaupade parandamise edendamist taotlevat Euroopa Liidu algatust. Algatusega soovitakse vähendada tekkivate jäätmete hulka, et toetada keskkonnakaitset ja rohepööret. Muudatuste tulemusel peaks vähenema kaupade tootmine ja vajadus väärtuslike ressursside järele tootmaks uusi tooteid.
Kaupade parandamise soodustamiseks mõeldud algatuses loetletud kohustuslikud tegevused ei leidnud Euroopa Liidu asjade komisjonist toetust komisjoni 7. juuli istungil. Vahepeal oli komisjoni esimees Liisa Pakosta töötanud välja koos Justiitsministeeriumiga uued ettepanekud algatuse suhtes, mis vastasid parlamendiliikmete arusaamale parema parandamiseni jõudmisest.
Pakosta sõnul olid Euroopa Liidu poolt välja pakutud kohustuste osas kriitilised ka mitmed teised riigid Eestiga samadel põhjustel. „Tahame tõesti, et asju rohkem parandataks, aga selleks peavad olema pandavad kohustused asjakohased ja teiseks ka mõistlikul moel täidetavad,“ sõnas Pakosta. Tema sõnul otsustaski komisjon, et direktiivi esitatud kujul vastu võtta ei oleks õige, sest tootjale parandamiskohustuse panemine ei aita kuidagi Kõpus elavat katkise pesumasina omanikku, kel tuleks see näiteks Prantsusmaale parandusse saata. Palju rohkem oleks kasu sellest, kui kehtestataks tootjale hoopis selge kohustus tagada parandajatele ja toote lõppkasutajatele ligipääs toote kõikidele varuosadele ja parandamisjuhenditele. „Palju enam vähendab transpordijälge see, kui kõik varuosad oleks interneti teel tellitavad ning info kõikide parandamiseks vajalike jooniste kohta kättesaadav,“ märkis Pakosta.
Esimees lisas, et kui Euroopa Liit tahab luua veebilehte parandustöökodade paremaks leidmiseks, siis võiks selle teha keskselt ja mitmekeelselt. „Eestis leiavad inimesed info üles olemasolevaid otsingumootoreid kasutades, ent võib-olla tõesti on teises riigis näiteks tööl olles abiks, kui sealse paranduskoja kiirelt kätte leiab keskse info abil,“ sõnas ta ja rõhutas, et toodete parandamine on väga oluline keskkonnaeesmärk, aga parandamine ise peab ka olema keskkonnasõbralikult korraldatud ja kõige keskkonnasõbralikum on parandada asju ilma neid liiga kaugele vedamata.
„Samuti peame oluliseks, et enne lepingu sõlmimist antakse tarbijale teave parandamisteenuste kohta juba kehtiva õiguse kohaselt edasi, kuid ei toeta direktiiviga ettenähtud parandamisvormi kehtestamist. Leheküljesuuruse tabeli koostamine hinnapakkumisena tõstaks ettevõtja halduskoormust, samal ajal meil pole mingit kindlust, et sellest tarbijale kasu oleks, eriti veel olukorras, kus tarbija peaks hinnapakkumise eest maksma hakkama,“ leidis Pakosta. „Tegelikult me otsustasime teises päevakorrapunktis ka toetada laiemalt aruandluse vähendamist 25% võrra ja pidasime oluliseks lisada, et aruandluse vähendamist tuleks silme ees hoida juba ettevaatavat, uusi õigusnorme luues,“ lisas ta.
Riigikogu pressiteenistus
