Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub valdav enamik (EL 93%, EE 76%) eurooplasi, et kliimamuutused on maailmas tõsine probleem. Üle poolte eurooplaste (EL 58%, EE 30%) arvates tuleks rohemajandusele üleminekut kiirendada, sest energiahinnad kõiguvad ja Venemaa sissetung Ukrainasse tekitab muret gaasitarnete pärast. Majanduse vaatevinklist on 73% eurooplastest (52% eestlastest) nõus, et kliimamuutustest tingitud kahjuga seotud kulud on palju suuremad kui rohepöördeks vajalikud investeeringud. Kolm neljandikku (EL 75%, EE 51%) eurooplastest on nõus, et kliimameetmete abil saab edendada innovatsiooni.
Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans: “Euroopa kodanikud mõistavad kliimamuutuste ohtu ning toetavad jätkuvalt ELi, liikmesriikide valitsuste, ettevõtjate ja üksikisikute kliimameetmeid. Nad tunnistavad kliima- ja elurikkuse kriisist tulenevaid pikaajalisi riske, aga ka võimalust ehitada üles helgem, tervislikum ja turvalisem tulevik, kui tegutseme rohepöörde nimel nüüd kohe. Uuringu tulemused näitavad üheselt, et rahva toetus Euroopa rohelise kokkuleppe edendamiseks on jätkuvalt suur. Nüüd peavad poliitikud ja otsusetegijad rahva tahte ellu viima.”
Heitkoguste vähendamise, taastuvate energiaallikate kasutamise ja energiatõhususe toetamine
Pea üheksa ELi kodanikku kümnest (EL 88%, EE 71%) leidis, et kui EL soovib saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsust, tuleks kasvuhoonegaaside heidet vähendada miinimumini ja muu heite puhul kasutada kompenseerimist. Ligi üheksa eurooplast kümnest (EL 87%, EE 72%) leiab, et on oluline, et EL seaks taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ambitsioonikad eesmärgid, ning peaaegu sama palju inimesi (EL 85%, EE 70%) peab oluliseks seda, et EL võtaks meetmeid energiatõhususe parandamiseks, näiteks julgustades inimesi oma kodu soojustama, päikesepaneele paigaldama või elektriautosid ostma. Kümnest vastajast seitse (EL 70%, EE 46%) usub, et fossiilkütuse impordi vähendamine võib suurendada energiajulgeolekut ja olla ELi majandusele kasulik.
Kodanikud peavad oluliseks tegutsemist üksikisikute tasandil ja ootavad struktuurireforme
Enamik (EL 63 %, EE 48%) ELi kodanikke võtab juba ise kliima kaitseks meetmeid ning teeb teadlikult kestlikke valikuid iga päev. Vastates küsimusele, kes vastutab kliimamuutuste vastu võitlemise eest, rõhutasid kodanikud, et lisaks igaühe enda tegevusele on vaja reforme, mida peaksid tegema riikide valitsused (EL 56%, EE 55% vastanutest), EL (EL 56%, EE 45%) ning ettevõtjad ja tööstus (EL 53%, EE 44%).
Euroopa kodanikud märkavad kliimamuutustega kaanevaid ohte ka oma igapäevaelus. Keskmiselt tunneb rohkem kui kolmandik eurooplastest, et keskkonna ja kliimaga seotud riskid ja ohud puudutavad teda ennast, kusjuures seitsmes liikmesriigis, peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ka Poolas ja Ungaris tunneb nii üle poole elanikest. 84% eurooplastest (60% eestlastest) nõustub, et kliimamuutuste ja keskkonnaküsimustega tegelemine peaks olema rahvatervise parandamise prioriteet, samas kui 63% küsitletutest (Eestis 36% küsitletutest) nõustub, et kliimamuutuste mõjuga kohanemine võib anda ELi kodanikele positiivseid tulemusi.
Taust
Kliimamuutusi käsitlevas Eurobaromeetri eriuuringus (nr 538) küsitleti 26 358 inimest eri sotsiaalsetest ja demograafilistest rühmadest ning kõigist 27st ELi liikmesriigist. Küsitlus toimus 2023. aasta 10. maist 15. juunini. Intervjuud viidi läbi kas inimeste kodudes või video vahendusel.
