Peaminister Kaja Kallas osaleb täna Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel, kus Allianssi riigi- ja valitsusjuhid kiitsid heaks NATO uued kaitseplaanid, saavutasid kaitsekulude tõstmise kokkuleppe ning langetasid otsused, mis lükkavad käima Ukraina NATOga liitumise protsessi.
Peaminister Kaja Kallase sõnul kinnitavad tänased tugevad otsused, et NATO näeb jätkuvalt üksmeelselt Venemaad kui liitlaste jaoks peamist ohtu. „NATO on jäädavalt läinud üle tugevdatud kaitsehoiakule ja eelmisel aastal Madridis tehtud ajalooliste otsuste elluviimisega on kiiresti algust tehtud,“ rõhutas Kallas.
Peaminister Kallas märkis, et Vilniuse tippkohtumine on tähis ka seetõttu, et esimest korda on NATO liikmena meie ühise laua taga Soome. „Samuti on mul väga hea meel, et Türgi otsustas edasi liikuda Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimisega. See tähendab, et peagi on ka Rootsi NATO liige,“ ütles Kallas ja lisas, et Soome ning Rootsi liitumine teeb meie regiooni julgeoleku palju kindlamaks.
Peaminister Kaja Kallase sõnul kinnitati täna Vilniuses NATO uued kaitseplaanid, mille alusel kaitseb NATO igat sentimeetrit oma territooriumist alates esimesest minutist, nii nagu Madridi tippkohtumisel ka kokku lepiti. „Kaitseplaane on kokku kolm. Eesti kaitse on osas plaanist, mis hõlmab Läänemere regiooni ja Kesk-Euroopat. Need plaanid saavad olema tagatud konkreetsete vägede ja võimetega. Samuti on NATO kaitseplaanid nüüd täielikus kooskõlas Eesti enda kaitseplaanidega, mida oleme aastaid kohandanud vastavalt julgeolekukeskkonnale. See kõik tugevdab veelgi Eesti julgeolekut,“ selgitas Kallas.
NATO liidrid andsid täna lõpliku kinnituse, et NATO õhukaitse süsteemid hakkavad regulaarselt paiknema NATO idatiival. „See on suur samm Balti õhukaitse tugevdamisel ja tähendab täiendavate õhukaitse vahendite kohalolu ka Eestis,“ ütles Kallas.
Peaminister Kallas avaldas heameelt ka selle üle, et saavutati kaitsekulude tõstmise kokkulepe. „NATO peab olema nii täna kui homme usutav ja jõuline kollektiivkaitse organisatsioon. Selleks on vaja taaskäivitada kaitsetööstus, eriti pärast kümnendeid kestnud kaitsevaldkonna alarahastatust. Eesti on jõuliselt seisnud selle eest, et liitlaste kaitse-eelarved tõuseksid. Seni olid liitlased kokku leppinud, et püüeldakse selle poole, et kaitsekulutused on 2% SKP-st. Tänasega on sellest saanud siduv kohustus kulutada vähemalt 2% SKP-st kaitsele,“ sõnas Kallas.
Peaminister lisas, et Eesti jätkab tööd selle nimel, et pikaajaliselt panustaksid NATO riigid kaitsekulutustesse vähemalt 2,5% SKP-st. „Eesti näitab teistele liitlastele eeskuju. Meie investeeringud kaitsesse saavad järgmise kümne aasta jooksul olema 3% SKP-st aastas, millele lisanduvad täiendavalt kulud liitlaste võõrustamiseks,“ ütles ta.
Eesti peaministri sõnul langetas NATO täna ka kaalukad otsused, mis puudutavad Ukraina tulevikku ja julgeolekut. „Liitlased otsustasid üksmeelselt, et Ukraina tulevik on NATO-s. Leppisime täna kokku sammud, mis toovad Ukraina lähemale NATO liikmesusele. NATO välisministrid hakkavad nüüdsest nende sammude täitmist regulaarselt jälgima,“ rõhutas Kallas.
Liitlased eemaldasid ka ühe seni kehtinud NATOga liitumise eeltingimuse: Ukraina ei vaja enam liikmelisuse tegevuskava ehk MAPi. Samuti loodi NATO-Ukraina Nõukogu (senise NATO-Ukraina komitee asemel), kus liitlased ja Ukraina võrdsetena hakkavad regulaarselt arutama olulisi kaitse- ja julgeolekuküsimusi.
„NATO liikmelisus on ainus toimiv julgeolekugarantii. See on kõige turvalisem, tõhusam ja usaldusväärsem viis Venemaa heidutamiseks. Võlgneme selle ukrainlastele, kes oma elude hinnaga võitlevad Ukrainas ju kogu vaba maailma eest,“ märkis Kallas. „Kõik täna langetatud otsused Ukraina toetuseks tähendavad seda, et Ukraina NATOga liitumise protsess on käima lükatud. See on selge toetus Ukrainale ja järjekordne samm Euroopa julgeoleku tugevdamiseks,“ rõhutas ta.
