Juunis oli Eesti randades ligi viis tuhat avaliku korra rikkumist
Üks suvekuu on juba läbi ja aeg on vaadata tagasi, kuidas see meie randades möödus. Käesolev artikkel kutsub lugejaid kaasa mõtlema, kuidas me ise saame muuta oma rannakülastuse ohutumaks nii endale kui ka teistele rannas viibijatele.
Esmaabi
G4S Rannavalve osutas terve juunikuu jooksul esmaabi 193 korral. Kõige enam nädal enne jaanipäeva, kui enamikes Eesti randades lehvisid rohelised lipud ja külastatavus oli senise hooaja kõrgeim (4500 inimest Pirita rannas). Enim vajasid rannakülastajad abi peamiselt erinevate lõikehaavade ja marrastustega.
Kuu esimeses pooles oli Tallinnas Harku ranna väliujulas juhtum, kui mänguhoos jooksnud tüdruk libises ja vigastas tõsiselt oma kätt. Kuna tüdruk oma kätt ilma suure valuta liigutada ei saanud, hindas meedik seda võimaliku mõra või luumurruna, mida tüdruk koheselt traumapunkti kontrollima suunati. Paneme südamele, et nii väliujulates kui ka teistel vettehüpete ja sildade aladel on jooksmine keelatud, pidades silmas just rannakülastajate ohutust.
Avaliku korra rikkumised
Avaliku korra rikkumisi on randades paraku jätkuvalt väga palju. Juunis sekkusid vetelpäästjad üle Eesti 4679 korral erinevatesse rikkumistesse. Rikkumisi oli seinast seina, kuid kõige rohkem tekitas probleeme rannas keelatud klaastaaraga ja loomadega viibimine, erinevad huligaansused ning joobes seisundis randade külastamine.
Klaastaara suurt kasutust rannas ilmestab ka lõikehaavade tõttu esmaabi vajanud inimeste suur hulk. Seetõttu paneb rannavalve meeskond südamele, et klaastaara on keelatud rannaalal, sest see võib purunemisel kedagi tõsiselt vigastada.
Suureks mureks nii Pirita rannas Tallinnas kui ka Emajõe rannas Tartus osutusid erinevad mootorsõidukid suplusakvatooriumis ja selle lähistel. Kuna kogu valvatavas suplusalas peavad rannakülalised tundma end ohutult, on suplusalas ja selle vahetus läheduses mootorsõidukitel keelatud viibida.
Lõuna-Eesti randades oli lisaks ohtralt tegemist poidel turnimise, suplusala piirist välja ujumise ja hüppetornide ohtliku kasutusega. Ohutus algab alati iseendast ning selleks, et iga randa tulnud inimene saaks heade emotsioonidega rannast ka lahkuda, on oluline rannas kehtivatest reeglitest kinni pidada. Suplusala tähistavad poid ei ole mänguasjad ning nendel turnimine on keelatud. Ka hüppetornidest tuleb hüpata kõige ohutumal viisil – üksi ja ilma eriliste trikkideta.
Samuti soovib G4S Rannavalve panna südamele, et uppumise mängimine on tõsine rikkumine. Sel hetkel, kui inimest eksitava käitumise tõttu korrale kutsutakse võib märkamata jääda päris abivajaja.
Kaks õnnelikult lõppenud vahejuhtumit Lõuna-Eesti randades
Juuni möödus üle Eesti ilma suuremate vahejuhtumiteta, kuid kahel korral juuni kolmandal nädalal vajasid inimesed siiski G4S Rannavalve abi veest välja saamisel.
Verevi rannas läks vette ujuma noormees, kes ühel hetkel avastas, et tal pole tagasi ujumiseks jõudu. Noormehega kaasas olnud sõbrad andsid olukorrast kiiresti teada rannavalvuritele, kes ta kaldale aitasid. Noormees oli teadvusel ja vett kurku õnneks ei tõmmanud. Tal lubati rahulikult taastuda ja seejärel suutis noormees ise koju minna.
Emajõel avastas rannavalve, et vooluga oli kaasa läinud poiss, kes iseseisvalt ei jaksanud voolule vastu ujuda ja hüüdis appi. Rannavalvurid aitasid ta tagasi kaldale. Seejärel räägiti nii poisile kui ka tema sõpradele tugeva jõevoolu ohtudest ja ohutust ujumisest just poidega piiritletud suplusalas. Peale šokist taastumist lahkus ka tema ise rannast.
Üldiselt möödus juuni rannavalvurite jaoks tegusalt, kuid õnneks ilma ekstreemsemate vahejuhtumiteta. Terve kuu jooksul jagus ohtralt nii õppetunde kui ka õnnelikke lõppe kõigile. G4S Rannavalve meenutab, et ohutus algab alati iseendast ja võimest märgata teisi enda ümber. Seega hoolime ja märkame, et käesolev suvi mööduks kõigile ilusate mälestustega.
Allikas: AS G4S Eesti