Värske uuring näitab, et peaaegu neljal viiendikul ehk 80 protsendil patsientidest, kes saavad kortsudevastaseid süste, on ulatuslikud negatiivsed kõrvaltoimed.
Selliste süstide nagu Botox tavalised tüsistused on peavalud, valu, peapööritus ja aju udu, vahendab Daily Mail.
Värske Briti uuring põhineb enam kui 500 patsiendi seas läbi viidud küsitluse tulemustel ja see paljastab õitseva Botoxi tööstuse tegelikud tagamaad.
Ametlik statistika näitab, et süstid, mis võivad maksta nii vähe kui 100 naela (116 eurot) ja mille manustamiseks pole vaja ranget kvalifikatsiooni, on uskumatult ohutud.
Ühendkuningriigi ravimite ja tervishoiutoodete reguleeriva ameti (MHRA) andmetel registreeriti aastatel 1991–2020 vaid 188 botuliintoksiini kahjulikku kõrvaltoimet.
Kuid uus uuring, mille viisid läbi University College London’i (UCL) eksperdid, seab kahtluse alla selle ainega seotud laialt levinud oletused.
Uuringu autor ja patsiendiohutuse kaitsja Dawn Knight ütles, et MHRA andmed on vaid jäämäe tipp.
Praeguste reeglite kohaselt ei vaja Ühendkuningriigi esteetiliste iluprotseduuride arst mingit kohustuslikku kvalifikatsiooni.
See tähendab, et igaüks võib minna koolitusele ja seejärel teha Botox-ravi, kuigi ravimi enda peab siiski määrama kvalifitseeritud arst.
Ametivõimud lubasid eelmisel aastal „reguleerimata kosmeetiliste protseduuride kaotamist” – plaanides kehtestada loasüsteemi selliste kosmeetiliste protseduuride jaoks nagu Botox ja täiteained.
Knight ütles, et valitsus ei liigu piisavalt kiiresti, et see reaalsuseks muuta. „Kõik tahavad, et see juhtuks kiiremini,” ütles ta. „Me ei tea, kui palju inimesi neid ravimeetodeid pakub, nad ei ole avalikud ja on registreerimata.”
Ajakirjas Skin Health and Disease kirjutavad UCL-i teadlased leidsid, et 511 küsitletud patsiendi seas oli ärevus kõige sagedamini teatatud probleem, kusjuures 85 inimest väitsid, et neil tekkis see pärast süste.
Sagedased olid ka valud (83), peavalud ja migreen (75), paanikahood (45), samuti pearinglus ja aju-udu (33).
Üldiselt väitis 79 protsenti patsientidest, et neil on olnud negatiivsed kõrvaltoimed.
Kuus inimest märkisid ka tõsisemaid vaevusi nagu posturaalne tahhükardia sündroom (PoTS), kui patsiendi pulss kiireneb pärast istumisest või lamamisest tõusmist.
Kuus britti väitsid isegi, et neil tekkis kortsudevastase protseduuri tõttu puue.
Kuid pole tõendeid, et Botox oleks selles või üldiselt muudes kõrvaltoimetes süüdi. Näiteks võib süüdi olla mõni muu mitteseotud tervislik seisund.
Siiski tunnistab riigi terviseamet, et peavalud, verevalumid ja ajutine nõrkus näos on tavalised tüsistused.
Nägemise hägustumine võib juhtuda „väga harva”.
Botox on botuliintoksiini aine tuntuim kaubamärk, mida kasutatakse näolihaste halvamiseks eesmärgiga vähendada kortse.
Uuringus osalejatelt küsiti ka seda, kust nad süsti said, ja ka seda, kes neid süstis.
Peaaegu 15 protsenti osalejatest ütles, et usaldavad kosmeetikut, kes neid süstis – üks väitis, et protseduur on tehtud supermarketis.
Praegu puuduvad Botoxi süstimise väljaõppe miinimumstandardid, mõned pakkujad osalevad kursustel, mis kestavad vähem kui nädala, hoiatasid uuringu läbiviijad.
Vaid pooled küsitletud patsientidest teatasid, et nad on saanud süstid ilukliinikus, ülejäänud aga teatasid, et nad said süstid sellistes kohtades nagu spaa, töökoht või kodu.
Uuring näitab ka, et enamik botuliintoksiini pakkujaid ei anna avalikkusele õiget ohutusteavet.
Peaaegu kõik (92 protsenti) osalejatest ütlesid, et nende süstija ei andnud neile teavet selle kohta, kuidas torkimise võimalikest kõrvaltoimetest teatada.
Uuringus osalejad teatasid ka rahalisest kahjust nende kõrvaltoimete tõttu nagu töölt puudutud aeg või võimalik hilisema ravi eest tasumine.
Knight ütles, et tulemused viitavad sellele, et Suurbritannia Botoxi tööstuse varjukülgedest ei teatata ja seda ei märgata. „Valitsus peab tõesti mõtlema sellele, kellel on juurdepääs sellele ravimile ja kuidas seda kasutatakse,” ütles ta.
Ta lisas, et küsitlus näitas, et ebaseaduslikud Botoxi reklaamid nagu kaks ühe eest või viimase hetke pakkumised meelitasid kahjuks paljusid britte süste saama, ilma kaasnevaid riske nõuetekohaselt arvesse võtmata.
„Meil on sellistele reklaamidele reageeriva avalikkusega seotud väga halvad tulemused ja komplikatsioonid,” ütles ta. „Saame palju teateid, kus patsiendid astuvad kabinetti ja süstlad on juba välja tõmmatud, ei räägita arstiga kohtumisest, ei mainita, kas need sobivad, ei räägita kõrvaltoimetest.”
Botoxit nagu ka teisi retseptiravimeid on keelatud avalikkusele reklaamida. Nende reeglite eiramine võib kaasa tuua rahatrahvi ja/või kaheaastase vangistuse.
Knight lisas, et ohus ei ole ainult üksikud Botoxi patsiendid. Ta ütles, et ametlike aruannete puudumine tähendab, et sektor on tegelikult varjatud kõigi laiemate suundumuste suhtes, mis võiksid selgitada mõningaid teatatud kõrvaltoimeid.
„Regulaatorite ülesanne on ühendada suundumused konkreetse partii või toote või praktiku või ettevõtte või tehnika või süstimise vahel, mis võib tervist kahjustada,” ütles ta.
Selle vastu võitlemiseks soovib Knight, et Botoxi pakkujatele muutuks seaduslikuks kohustuseks teatada kõigist patsientide kõrvaltoimetest selle isiku perearstile.
