Eesti ja Rootsi ohutusjuurdluse keskuste ühismissioon parvlaeva Estonia vraki juurde, et seda filmida ning tõsta üles laeva ramp, väljub kahe nädala pärast ning peaks kestma kümmekond päeva.
“Tänase seisuga peaks väljasõit olema kas 19. või 20. juulil. Rootsi kolleegid veel täpsustavad kuupäeva, aga rootslaste sõlmitud lepingus on kirjas, et uuringufirma peab täpse kuupäeva teatama vähemalt seitse päeva ette,” rääkis Eesti ohutusjuurdluse keskuse (OJK) juht Märt Ots neljapäeval ERR-ile.
Laev väljub Rootsist Karlskrona sadamast ning see peaks jõudma hukupaika ilmast sõltuvalt umbes pooleteise päevaga.
“Laevahuku kohal on plaanis teha sellised tööd: kõigepealt filmida laeva autotekki, seejärel tõsta üles ramp ja samamoodi filmida neid kohti, mis eelmistel uuringutel on jäänud filmimata, näiteks rambitagune ala, võib-olla veel mõni laevavraki piirkond. Samuti on plaanis, kui õnnestub, üles tõsta mõned objektid, mis võivad laevavraki juures olla,” rääkis Ots.
Ta rõhutas eraldi, et kogu töö toimub allveerobotitega ehk inimesi 80 meetri sügavusele merepõhja ei saadeta.
Küsimusele, mis objektid lisaks rambile võidakse pinnale tõsta, ütles Ots, et seda ei ole võimalik täpselt öelda. Aga kuna vraki uurimiseks kasutatakse allveeroboteid, mis suudavad merepõhjast detaile üles tuua, siis ei saa välistada mõningate metallobjektide üles tõstmist.
“Aga midagi kindlat lubada ei saa, me peame arvestama, et Estonia vrakk on ikkagi 80 meetri sügavusel ja tegemist on väga-väga erilise operatsiooniga,” rõhutas Ots.
Ramp tõstetakse üles ja seda uuritakse põhjalikult
Ots rääkis, et vraki juurest üles tõstetav laeva vööriramp tuuakse Paldiskisse ning seda hakkab kokkuleppel Rootsi ohutusjuurdluskeskusega uurima Eesti.
“Kuna ramp tuleb Eestisse, siis hakkame seda uurima meie, see on kokku lepitud. Me soovime teha metallianalüüsi, teha laserskaneerimise, keemilised analüüsid, metallianalüüsid – teha põhjalik uurimine. See kõik on meie töö, meie ülesanne on kõik rambi uuringud konkreetselt läbi viia,” ütles Ots.
“Loomulikult me saame kontrollida kõiki keemilisi näitajaid, me saame vaadata, kas seal (rambi küljes – toim.) võib olla mingeid muude ainete jälgi, see on esimene asi; kas võis olla mingi kokkupõrge merel, mis on küll ilmselt väikese tõenäosusega,” loetles ta. “Aga peamine töö ja peamine eesmärk on ikkagi saada täpsed andmed rambi kohta ja kasutada seda digitaalse laeva uppumise mudeli koostamisel,” lisas Ots.
Vrakki filmitakse väljast ja seest
Vrakki filmitakse ainult videokaameratega, mingit muud tehnikat kere kuju jäädvustamiseks ei kasutata, ütles Ots. “Aga kahtlemata on need kaamerad kohandatud merepõhjas filmimiseks. Rootsi kolleegid on välja valinud professionaalse firma, mis tegeleb meretöödega ja ma olen täiesti kindel, et neil on olemas igati professionaalne tehnika, et saaks võimalikult hästi filmida,” rõhutas ta.
Ots rääkis, et lisaks vraki välimuse filmimisele minnakse kaameratega ka laeva autotekile: “Ehk siis süvavee allveerobot sõidab autotekile ja filmib seda. Nii et selles suhtes ikkagi süvaveerobot sõidab vraki sisse.”
“Kuna eesmärgiks on digitaalse mudeli koostamine ja tänapäevane arvutustehnika on nõnda heal tasemel, et me saame koostada üpris täpse digitaalse mudeli, siis loomulikult saab autotekil vaadata ja uurida, millised vaheuksed olid kinni, millised vaheuksed olid lahti, mingil määral saab vaadata ka lasti paiknemist autotekil ja nii edasi. See annab kõik palju sisendeid juurde, et võimalikult täpne digitaalne mudel koostada,” rääkis Ots.
Koostatakse laevahuku digitaalne mudel
Ots selgitas ka, et rambi uurimisest saadud andmeid ning filmitud materjali kasutatakse laevahuku digitaalse mudeli koostamiseks.
Järgmisel aastal valmiv mudel peaks näitama laeva uppumist alates hetkest, kui visiir ja ramp laeva küljest lahti tulid ning lõppeb laeva veega täitumisega.
“Meie eesmärk on saada sinna mudelisse võimalikult palju erinevaid sisendeid. Kuna laevaramp on väga oluline detail, siis selle väljatõstmisel me kindlasti saame oluliselt suurendada uuringute täpsust,” rõhutas Ots.
Rambi uuringud tehakse juba sel aastal, aga põhjalik digitaalne mudel on kavas koostada järgmisel aastal.
“Ma loodan väga, et valitsus jätkab selle projekti rahastamist ja et me saame ikkagi selle digitaalse mudeliga edasi minna,” rõhutas Ots.
Uurimismissiooni rahastab Rootsi
Ots selgitas, et Estonia vraki uurimine toimub Eesti, Rootsi ja Soome koostöös, aga praeguse missiooni tellija on Rootsi, kes ka selle eest tasub.
“Missiooni maksab kinni Rootsi osapool, Eesti kulud on ainult seotud transpordiga Rootsi. Nii et Eesti kulud on väga minimaalsed, ainult reisikulud,” selgitas Ots.
“Rootsi ohutusjuurdluskeskus on tellija ja töid teeb Norra firma. Uurimislaeva meeskond ma arvan, et on rahvusvaheline, aga kuna tegemist on ikkagi tuntud süvameretööde uuringufirmaga, siis ma olen kindel, et nad teevad oma tööd hästi,” rääkis Ots.
“Eesti on uuringute juhtiv osapool ja meie roll koos rootslastega on koordineerida kõiki tegevusi. Plaan, mida teha, on küll paika pandud, aga kunagi ei või teada, mis merepõhja uuringutel võib toimuda, kas õnnestub üks või teine uurimise element ja Eesti roll on seda kõike koos Rootsi kolleegidega kohapeal koordineerida,” selgitas Eesti ohutusjuurdluse keskuse juht.
Uurimislaeva peal soomlasi ei ole, nemad osalevad missioonis kaudselt ehk kõiki uuringu tulemusi näidatakse soomlastele, lisas Ots.
Soov on kogu materjal avalikustada
Küsimusele, kas filmitud materjal tehakse ka avalikkusele kättesaadavaks, vastas Eesti ohutusjuurdluse keskuse juht, et see sõltub Rootsi poolest, aga arvestades, et varem on filmitud videod avalikuks tehtud, peaks seda ka nüüd tegema.
Küll aga peab arvestama sellega, et kuna tegemist on kõrgresolutsiooniliste filmidega, siis internetti üles laetava materjali pildi lahutusvõime ei saa olla “lõpmatult suur”, lisas Ots. “Aga tahame küll panna nii palju infot kui võimalik,” kinnitas ta.
Ots lubas ka, et kogu missioonist hakatakse tegema pidevalt ülevaateid ning absoluutselt iga olulise sammu kohta antakse infot: “Kõigepealt kui laev Karlskronast väljub, anname pressiteate niipea, kui on allveerobotiga tehtud uuringud, midagi olulist leitud, niipea kui on ramp välja tõstetud, anname teada.”
Kui uurimislaev saabub koos rambiga Paldiski sadamasse, siis eeldatavasti soovib ajakirjandus rampi filmida, märkis Ots. “Siin tuleb arvestada sellega, et kuna tegemist on ikkagi üpris suure metallobjektiga, mis on 30 aastat merepõhjas olnud, et siis me peame eelkõige ohutuse tagama,” ütles ta.
Missiooni kajastab ERR
Uurimislaeval sõidavad kaasa ka Eesti Rahvusringhäälingu ja Rootsi avalikõigusliku telekanali SVT ajakirjanik, kelle ülesanne on toimuvat jälgida ning vahendada infot oma riigi teistele meediakanalitele.
Vraki juures käidi ka eelmisel suvel
Estonia vrakki uuriti ka eelmise aasta maist juunini kestnud missiooni käigus, kui allveeroboti abil tehti fotogramm-meetrilise uuringuga vrakist üle 40 000 pildi ning spetsiaalne robot käis ka laeva autotekil.
Err.ee
