Hinnatõusu Eestis veavad toidukaubad. SEB analüütiku Mihkel Nestori hinnangul peaks toidukaupade hinnaralli aga hakkama lõpule jõudma.
Hinnatõus Eestis aeglustus juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8,9 protsendile, näitavad statistikaameti esialgsed kiirandmed. Samas ei taha taltuda inflatsiooninumber eelmise kuuga võrreldes. Eestist kiirem inflatsioon oli juunis euroalal vaid Slovakkias.
Nii aastases kui ka kuises võrdluses veavad hinnatõusu toidukaubad.
“Ühelt poolt toit ja mittealkohoolsed joogid annavad ligi poole tõusust ja teiselt poolt kisuvad inflatsiooni alla mootorikütused ja õlid. See on aasta. Kui vaatame kuud, siis see on huvitav seekord. Kas need numbrid nüüd päris täpsed on, aga kuu tõusus jälle üle 40 protsendi annab toit. Kuu muutus peaks tulema 0,7 kuni 0,8 kokkuvõttes,” selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Viktoria Trasanov.
Kui aastane inflatsioon tasapisi väheneb, siis muret teeb taas kasvama hakanud kuine hinnatõus.
“Hästi palju mõjutab võrdlusbaas. Eelmise aasta suvel meil oli ju ka rekordiline inflatsioon, aga kui vaatan kuust kuusse numbrit, esialgset hinnangut 0,8 protsenti, siis see on palju. Aprill-mai hinnamuutus kuust kusse oli 0. Oli väike lootus, et ehk nii jääbki. Täna jälle 0,8. Kui see 12 korrutada, saab väga korraliku inflatsiooninumbri,” selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
“See viimane kuu, võrreldes maiga juunis kasvasid hinnad 0,8 protsenti. Kui sealt maha võtta sesoonsed faktorid, mis seotud restoranide ja hotellide kallinemisega, siis pool sellest – 0,4 protsenti – endiselt annab viieprotsendilise aastainflatsiooni tempo, mis on Eesti jaoks liiga kõrge,” rääkis Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.
Toiduainete hinnaralli võiks hakata lõpule jõudma. “Toiduainete puhul mul on lootust, et läheb paremaks. Kui vaatame Euroopasse, siis toiduainete suurem hinnatõus on peatumas. Saksamaal on mõnedes liikides toiduainete hinnad hakanud isegi langema. Aga teenindussektor praegu on üle Euroopa kõrge nõudlusega,” rääkis Nestor.
Palgakasv on hakanud taas hinnakasvu ületama.
“Kõige hullem on möödas sellepärast, et see suur hinnatõus, kus hinnad kasvasid üks-kaks protsenti kuus, on läbi. Ja teine osa on see, et palgad kasvavad. Ja kui vaadata aastavõrdluses, siis palgakasv on olnud suurem kui hinnakasv, mis tähendab, et keskmise palga eest saab Eestis nüüd rohkem osta kui aasta tagasi,” selgitas Uusküla.
Samas jaotub palgakasv Uusküla sõnul ebaühtlaselt, mis süvendab majanduslikku ebavõrdsust.
Err.ee
