Teisipäeval kogunes president Alar Karise kutsel Riigikaitse Nõukogu, et arutada olukorda Venemaal ning vaadata üle Eesti ettevalmistused ja eesmärgid NATO tippkohtumisel Vilniuses juuli keskpaigas.
Peaminister Kallase sõnul on Eestil NATO tippkohtumisel Vilniuses viis peamist eesmärki. „Venemaa on oht ja jääb ohuks. Meie ülesanne on liitlastele seda selgitada ja teadvustada, et tuleb teha pikaajalisi ja suuri investeeringuid kaitsesse. Venemaa agressiooni tuleb heidutada ja sellesse panustame ka jätkates tugeva toetusega Ukrainale. Eesti eesmärk on Vilniuses kokku leppida konkreetne tegevuskava Ukraina NATO-liikmelisusele,“ rääkis peaminister.
Eesti kaitsekulutused saavad olema 3% SKPst. Üks eesmärkidest Vilniuses on saavutada NATO kaitsekulude kokkulepe 2% SKPst kohe ja 2,5% pikas perspektiivis. „Jätkame meie enda kaitsevõime tugevdamist ja saame selles liitlastele eeskujuks olla,“ ütles Kallas.
„Venemaa on ettearvamatu ja pikaajaline oht. NATO on läinud üle tugevdatud kaitsehoiakule ja Vilniuse kohtumisel peame seda ka selgelt välja näitama. Peame kinnitama NATO kaitseplaanid ja liitlasväed peavad kindlustama territooriumi kaitse iga sentimeetri ulatuses ja seda kohe võimaliku konflikti algusest. Kollektiivkaitset tuleb ka regulaarselt ja realistlikult harjutada,“ sõnas peaminister.
Lisaks pingutab Eesti selle nimel, et Rootsi NATOga liitumine saaks heakskiidu veel enne järgmise kuu tippkohtumist ja Rootsi saaks seal osaleda täieõigusliku liikmena.
Riigikaitse Nõukogu arutas ka nädalavahetuse sündmusi Venemaal. Valitsus ja julgeolekuasutused jälgivad olukorda tähelepanelikult ning ollakse tihedas infovahetuses liitlaste ja partneritega.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
