Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.
Järgnevalt vaatame 10–17-aastaste noorte ametlikult registreeritud töötamisi viimase aasta jooksul maksu- ja tolliameti töötamise registri andmete põhjal. Oleme töötamised aasta lõikes jaganud suvekuude (juuni–august 2022), sügiskuude (september–november 2022), talve- (detsember 2022–veebruar 2023) ning kevadkuude (märts–mai 2023) järgi. Sellest võrdlusest on näha, et eelmise aasta suvekuudel töötas (vähemalt ühe päeva) 16700 noort vanuses 10–17 aastat. Sügiskuudel oli töötavate noorte arv 5000, talvekuudel 4000, kuid kevadeks tõusis taas pisut, jõudes 4700ni.
Vanuse kasvades suureneb tõenäosus töötada. Suvel töötavatest lastest on 60% vanusegrupis 16–17 aastat, muudel aastaaegadel töötajatest on selle vanusegrupi osakaal isegi 83–84%. Siin joonisel on vanus arvutatud välja kuu lõpu seisuga, seega võib üks laps sel aastaajal, mil ta sündinud on, esineda ka kahes vanusegrupis.
Nii suvised kui talvised töösuhted võivad olla vormistatud erinevatel viisidel. Eelmisel suvel töötanud noortest kaks kolmandikku töötas töölepingu alusel, 2% tegi vabatahtlikku tööd ning ülejäänud töötasid peamiselt käsundus- või töövõtulepinguga. Töölepinguga töötanud noorte puhul saab üldjuhul ka vaadata, millist ametit nad täpsemalt pidasid. Seda järgnevalt teemegi.
Andmetest on näha, et erinevas vanuses noored töötavad erinevates ametites. 10–13-aastaste seas oli kõige sagedasem töö õpilasmalevas, mida eelmisel suvel oli teinud 800 õpilast. Järgnesid muud lihttööd aianduse ja põllumajanduse alal (300 inimest) ning erinevad abitööd. Samuti töötati koristajana erinevates asutustes (pisut üle 100 noore).
Töö õpilasmalevas oli kõige levinum ka vanusegrupis 14–15 aastat (1550 inimest). Põllumajanduse ja aianduse lihttöölisena oli ametis 700 ning koristajana 400 inimest. Selles vanusegrupis oli ka juba rohkem müügitööd tegevaid noori (kokku 470, sh 200 poemüüjat) ning toitlustuse alal ettekandja või kelnerina töötavaid noori (250) ja toitlustuse abitöölisi (200).
Kõige vanemas vanusegrupis (16–17a) oli kõige levinum müügitöö, seejuures poemüüjana töötas ligi 1000 noort, kassapidajana lisaks veel üle 200. Samuti oli populaarne toitlustuse valdkond, kus ettekandja, kelneri või saaliteenindajana töötas veidi alla 1000 noore, muu toitlustuse klienditeenindajana (näiteks letitöötajana) üle 800. Silma paistavad ka laondusega seotud ametid: kaubaladujaid, -käitlejaid ja laadijaid oli kokku üle 600. Sellest vaid pisut vähem oli noori, kes teenisid raha koristaja või puhastusteenindajana. Põllumajanduse ja haljastuse alast lihttööd tegi ligi 500 selles vanuses noort.
Ametid, kus noored töötavad, erinevad mõnevõrra ka maakondade lõikes. Järgnevalt on välja toodud kuni 10 populaarsemat ametit noorte seas igas maakonnas. Seejuures on vaadatud vaid selliseid ameteid, kus töötas vähemalt 10 inimest.
Suviste töötamiste võrdlemisel maakonna järgi võib näha, et selge erinevus on niinimetatud turismimaakondade ja põllumajandusmaakondade vahel. Näiteks Saaremaal ja Pärnumaal on noorte sagedasemate ametite seas toitlustusega seotud tööd nagu ettekandja, kokk, nõudepesija või saali- ja klienditeenindaja. Samal ajal näiteks Järva ja Põlva maakonnas on märkimisväärselt suur osakaal põllu- ja aiandustöödel. Samuti on näha, et suuremates linnades (Tallinn ja Harjumaa, Tartu) on suhteliselt rohkem näiteks müüjana töötavaid noori.
Oluline küsimus tööotsimisel on ka see, kui palju vastavas ametis teenida võiks? Siin on meil kõige uuemad andmed palgarakenduses. 2023. aasta 1. kvartalist. Tuleb arvestada, et tegemist on brutopalkadega, mis on taandatud täistööajale. Osalise koormusega töötades on sissetulek madalam. Järgnevalt toome välja noorte hulgas populaarsete ametite mediaanpalgad. Need on summad, millest vähem ja millest rohkem teenivaid inimesi on vastavas ametis töötavate inimeste seas ühepalju. Seejuures peab silmas pidama ka töökogemust valitud alal: varasema töökogemuseta noortel on ilmselt raske kohe alguses mediaanini jõuda.
Sagedamini peetud ametite seas on võimalik vaadata näiteks müüjate palka. 1. kvartalis 2023 oli müüjana töötavate inimeste mediaanpalk 987 eurot, st müüjana töötavatest inimestest pooled teenivad sellest summast rohkem ja pooled vähem. Kõige kõrgem on müüjate palk Harju- ja Tartumaal, kõige madalam Ida-Virumaal.
Toitlustuse klienditeenindajate all peetakse silmas inimesi, kes teenindavad kliente toidulettide juures erinevates toitlustusasutustes. Selle ametirühma mediaanpalk oli 2023. aasta 1. kvartalis 919 eurot. Kõige kõrgem oli see jällegi Harjumaal, madalaim Virumaal.
Aianduse ja haljastuse lihttööliste mediaanpalk oli samas kvartalis pisut madalam, 908 eurot. Samas tuleb siinjuures arvestada, siis oli tegemist talvehooajaga.
Viimaks vaatame kaubaladujate palka. Tegemist on inimestega, kes täidavad ja hoiavad korras poodide riiuleid. Nende mediaanpalk oli 1. kvartalis 2023 aastal 1108 eurot. Jällegi on kõrgemad palgad Harju- ja Raplamaal, madalamad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis.
Allikas: www.stat.ee
