Riigikogu alustas valitsuse usaldushääletusega seotud perehüvitiste seaduse eelnõu menetlemist, mis jäi pooleli istungi tööaja lõppemisega südaööl. Jätkatakse homsel istungil.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Loobutakse 2024. aasta 1. mail jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga. Eelnõuga suurendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist riigi makstavat elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus.
Valitsus otsustas 8. juuni istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist. Valitsus tegi eelnõus kaks muudatust. Esimene muudatus puudutab lasterikka peretoetuse maksmise sujuvat lõppemist. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustati eelnõust välja jätta säte, mille järgi oleks 1/3 ja 2/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele 31. detsembril 2023 ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel selleks sel aastal on õigus tekkinud või veel tekib. Teiseks tegi valitsus ettepaneku kogu eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuarist 2024.
Pärast sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ettekannet ja Riigikogu liikmete küsimustele vastamist algasid läbirääkimised, kus võtsid sõna Tõnis Mölder (K), Kersti Sarapuu (K), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Andre Hanimägi (K), Rene Kokk (EKRE), Priit Sibul (I), Varro Vooglaid (EKRE), Mart Maastik (I), Tõnis Lukas (I), Jaak Valge (EKRE), Henn Põlluaas (EKRE), Riina Solman (I), Kalle Grünthal (EKRE), Irja Lutsar (E200), Helle-Moonika Helme (EKRE), Ants Frosch (EKRE), Anti Poolamets (EKRE), Aivar Kokk (I), Rain Epler (EKRE), Mart Helme (EKRE), Tanel Kiik (K), Evelin Poolamets (EKRE), Andres Metsoja (I), Helir-Valdor Seeder (I), Arvo Aller (EKRE), Martin Helme (EKRE), Jaanus Karilaid (K), Jaak Aab (K), Vadim Belobrovtsev (I), Alar Laneman (EKRE). Läbirääkimised jätkuvad homsel istungil enne lõpphääletust.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (229 OE) nimetati Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku kuus Riigikogu esindajat.
Need on Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Tõnis Mölder Eesti Keskerakonna fraktsioonist, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna fraktsioonist, Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Vastavalt seadusele nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Peeter Espak, Viktor Trasberg, Sulev Valner ja nõukogu esimees Rein Veidemann.
Otsuse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid.
Eelnõuga soovitakse suurendada 2024. aastast residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 1,88 protsendilt 2,5 protsendile, vähendades samal ajal muult maksustatavalt tulult, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu, eraldatavat tulumaksu 12,06 protsendilt 11,89 protsendile. Tulumaks laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Riigikogu liikmete arupärimistele perehüvitiste vajaduspõhisuse (nr 1), lasterikastele peredele suunatud toetuste sõnamurdliku vähendamise ja tühistamise (nr 7) ja riigieelarve puudujäägi kohta (nr 10) vastab peaminister Kaja Kallas.
Riigikogu tänane istung algas arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmisega, mis kestis tund ja kolmveerand, mille järel võttis Riigikogu esimees Lauri Hussar juhataja vaheaja. Toimus juhatuse koosolek, kus käsitleti istungi rakendusosa lõpetamisega seotud küsimust, et alustada päevakorras olevate eelnõude ja arupärimiste menetlemist. Et juhatuses puudus üksmeel, siis konsensuse puudumisel viidi läbi hääletus käimasoleval istungil arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmise lõpetamiseks. Tulemusega 56 poolt, 3 vastu asuti käsitlema kinnitatud päevakorras olevaid eelnõusid. Istungi algul anti üle seitse arupärimist ja kaheksa eelnõu.
