Siseministeeriumi poolt läbi viidud järelevalve tuvastas viis isikut, kellele loodi näiline teenistuskoht, et täita suurema pensioni jaoks vajalik tööstaaž. Näiline üleviimine otsustati PPA juhtide suuliste kokkulepetega ning siseministeeriumi sellest ette ei teavitatud, selgus järelevalvest.
PPA-s läbi viidud teenistusliku järelevalvega tuvastati viis isikut, üks neist Eerik Heldna, kes võeti PPA-s politseiteenistusse näiliselt, et neile luua võimalus taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Järelevalve hinnangul polnud taoline tegevus kooskõlas hea halduse tavaga.
Järelevalve käigus ei esitanud siseministeeriumi uurijatele dokumente, kus oleks võimalik aru saada, miks üldse loodi 2019. aastal keskkriminaalpolitsei koosseisu ametikohad, kuhu need viis isikut võeti. Tegu oli madala tasemega ametikohtadega, mis ei vastanud nende viie isiku pädevusele ega töökogemusele.
“Olemasoleva info põhjal võib järeldada, et Eerik Heldna võeti näiliselt PPA-sse politseiteenistusse vaid eesmärgiga viia ta kohe tähtajaliselt tagasi asutusse, kus ta vahetult enne töötas, ja luua talle võimalus seaduses toodud nõuete täitumisel taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni,” märgiti järelevalves.
Ülejäänud nelja isiku kohta ei õnnestunud järelevalvel näilise üleviimise põhjendusi ja eesmärke välja selgitada, samuti ei saa avalikustada nende nimesid. Kõik viis isikut on töötanud PPA-s ja kapos. Tänaseks on neist kolm teenistusest lahkunud, üks neist on politseipensioni vormistanud ning see juhtum on kohtus, lausus siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo.
Olgo sõnul võimaldab seadus avalikus sektori töötajaid roteerida kolmel eesmärgil ning järelevalve põhjal ei sa öelda, et ükski kolmest eesmärgist oleks täidetud. Rotatsiooni kolmeks eesmärgiks on isiku pädevuse suurendamine, motivatsiooni tõstmine ja asutuste vahelise koostöö tõhustamine ning arendamine.
Järelevalvega tuvastati ka, et nende viie isiku tähtajaline üleviimine ei ole PPA-s korraldatud läbipaistvalt ja viie isiku üleviimise eesmärgid ei ole selged. Lisaks ei kooskõlastanud PPA neid viite üleviimist siseministeeriumiga. Toonane siseminister Mart Helme kinnitas järelevalve tegijatele, et teda Vaher üleminekutest ei informeerinud. Vaher informeeris küll toonast siseministeeriumi kantslerit Lauri Lugnat, kuid seda suuliselt ja üleminekuid põhjendamata.
Olgo sõnul ei saadud järelevalvega vastuseid sisulistele küsimustele, miks viis ametikohta loodi. Ta lisas, et sellest järeldub, et rotatsioonid ja ametikohtade loomine ei olnud kuidagi põhjendatud.
Viie isiku puhul sõlmiti üleviimise kokkulepped PPA juhtide vahel suuliselt ning kirjalikke põhjendusi ei koostatud. “PPA-l asutusena puudub teadmine, milles juhid kokku leppisid,” märgiti järelevalves.
Ka ei korraldatud nende viie ametikoha täitmiseks ei asutusesisest ega avalikku konkurssi.
Järelevalves märgiti, et PPA endise peadirektori Elmar Vaheri ajakirjanduses öeldud väide, et näiliselt politseiteenistusse võetud isikud võeti ametisse kampaaniaga “Tagaotsitavad”, ei ole eluliselt usutav, sest ei kampaania materjalides ega PPA juhtkonna nõupidamiste protokollides ei ole näha, et kampaaniaga oleks kavandatud politseiteenistusse võtta isikuid, kes ei asu PPA-s reaalselt tööle.
Järelevalve otsus oli, et taoline rotatsioon ning näiliste ametikohtade loomine pole kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Olgo sõnul ei osatud PPA-s siseauditi osakonnale selgitada, miks need viis isikut tööle võeti ning milliseid ülesandeid nad oleks politseiteenistuses täitma hakanud.
Isikute PPA-sse näilise teenistusse võtmisega olid seotud lisaks Vaherile endine PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna, endine keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ja operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.
Alliaks. Err.ee
