Õppusel Kevadtorm harjutab Eesti diviisi suurtükiväepataljon USA mitmikraketiheitja HIMARS raketisuurtükipatareiga koostööd ning Eesti maastikul opereerimist, et arendada heidutus- ja kaitsevõimet.
„Võrreldes HIMARSit meie praeguste kaudtule relvadega, annab see meie kaitsevõimele suure laskeulatuse juurde,“ ütles diviisi suurtükiväepataljoni liikursuurtükipatarei rühmavanem veebel Margus Oras. „Saame anda enda üksustele süvatule toetust ja teha täppislaskmisi.“
Mitmikraketiheitjat HIMARS loetakse kõige kaasaegsemaks pikamaa kaudtule süsteemiks maailmas ja selle kasutuselevõtt tähendab Eesti kaitsehoiakus olulist tulevõime suurenemist ja annab strateegilise efekti.
„Arvestades seda, mis liiki sõjapidamist on USA harjunud pidama, siis meie maastik on hoopis teistsugune ja see mida nemad on õppinud kodus, ei ole üks-ühele ülekantav. Õppusel näitame, kuidas meie tingimustes päriselt ellu jääb,“ lisas veebel Oras.
Kevadtormil toetavad USA HIMARS raketisuurtükipatareid Eesti diviisi suurtükiväepataljon, Kaitseliidu Lääne- ja Põhja maakaitseringkond.
„Meie protseduurid muutusid hetkest, kui talvel Eestisse paigutusime,“ ütles 14. suurtükirügemendi 1. pataljoni B-patarei ülem kapten Dylan Karnedy. „Näiteks ühel harjutusel jäime kinni, sest me polnud harjunud lumises keskkonnas tegutsema. Õnneks õpetas üks meie Eesti kolleeg meile kohe, kuidas end ise välja aidata ja kuidas korralikult lumekette paigaldada.“
Eelmise aasta detsembris allkirjastasid Eesti ja Ühendriigid Washingtonis leppe kuue mitmikraketiheitja süsteemi HIMARS Eestile tarnimiseks 2025. aastaks. Seni on Eestis liitlaste HIMARSi üksused, et harjutada juba praegu Eesti kaitseväega kokku ning viia läbi vajalikku õpet.
„Meie jaoks on äärmiselt oluline, et me Eestis oleme,“ lisas kapten Karnedy. „Me suudame pakkuda lahinguvõimekust, mida siin veel pole. Lisaks suudame integreerida eestlased meie üksusesse, et tutvustada meie taktikaid, tehnikaid ja protseduure, valmistades kaitseväelased ette 2025. aastaks, mil saabuvad eestlaste oma HIMARSid.“
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.
