Tervisekassa andmeil on ajutise kaitsega sõjapõgenikest praeguseks ligi 80% Eestis ravikindlustatud, sealhulgas on ravikindlustatud kõik alla 19-aastased lapsed. Oma perearst on praeguseks 15 173 Ukraina sõjapõgenikul, keda on võtnud nimistutesse 575 perearsti üle Eesti, selgub sotsiaalministeeriumis koostatud ülevaatest „Aasta sõjapõgenikke Eestis“. Lisaks Eestisse jõudnud sõjapõgenike aitamisele toetab Eesti ka Ukraina tervishoidu sõjavigastatutele taastusravi pakkumisega Eestis ja koostöös ettevõtjatega Ukraina tervishoiule humanitaarabi saatmisega.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp hindab kõrgelt, kui kiiresti Eesti tervishoiukorraldajate ja raviasutuste ühise pingutusena Ukraina sõja eest põgenenud inimestele esialgsete teenuste ja abi süsteem loodi. „Tervishoiuteenused ja ravimid on olnud sõjapõgenikele tagatud sarnaselt Eesti elanikele. Kuid meie abi tervishoius on olnud laiem – koostöös Eesti ravimite hulgifirmadega oleme saatnud Ukrainasse vajalikke ravimeid ja meditsiinivahendeid ning alustanud ka Ukraina sõjavigastatute abistamist,“ ütles dr Heidi Alasepp. „Turvatunde andmine ja oma ressursside jagamine inimestele, kes on pidanud jätma agressiooni tõttu oma kodumaa, töö, kooli, lähedased, on ääretult oluline ja inimlik. Jätkugu meil tarkust ja empaatiat Ukraina toetamiseks.“
Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikest on ligi 80% praeguseks ravikindlustatud, sealhulgas on ravikindlustatud kõik alla 19-aastased. Ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikel ei ole automaatselt ravikindlustutust, kuid nad saavad ravikindlustuse taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel. Vältimatu abi on kättesaadav kõigile Eestis viibivatele inimestele, sh sõjapõgenikele. Sõjapõgenike seas tehtud uuringu põhjal on enam kui 90% põgenikest kursis, kuidas on Eestis võimalik saada tervishoiualast abi.
Tervisekassa andmeil on aprilli lõpu seisuga alates sõja algusest Eestis tervishoiuteenuseid kasutanud 30 076 Ukraina sõjapõgenikku. Vältimatut abi on saanud 8106 inimest ja üldise tervisekontrolli läbinud 14 086 sõjapõgenikku. Perearsti vastuvõtul ja uuringutel on käinud 20 769 põgenikku, naistearstil 3962 naist ja lastearsti vastuvõtul 2794 last.
Sõjapõgenikele vaimse tervise toe pakkumiseks käivitati juba põgenikekriisi alguspäevil kiirelt mitmeid lahendusi, mis võimaldasid põgenikel saada psühhosotsiaalset abi ning koolitati spetsialiste sõjatraumasid kogenud inimestega töötamiseks. Sotsiaalkindlustusamet korraldas psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumist majutuskeskustes ning sotsiaalministeerium hingehoiu teenust. Sõjapõgenikke nõustatakse ukraina keeles nii ohvriabi kaudu kui ka koolipsühholoogide ühingu nõuandeliinil. Sotsiaalministeerium on samuti avanud 2023. aastaks taotlusvooru sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe osutamiseks.
Tervisekassa on sõjapõgenikele Eestis osutatud tervishoiuteenuseid rahastanud kokku enam kui 20 miljoni euro ulatuses, sh hüvitanud retseptiravimeid ligikaudu 1 miljoni euro ulatuses. Sõjapõgenike vaimse tervise toetamiseks panustas riik 2022. aastal enam kui 800 000 eurot.
Samuti on Eesti riik toetanud Ukraina tervishoidu humanitaarabi andmisega. Välisministeeriumi andmeil on kogu Eesti, nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori panus Ukraina tervishoiusektorile olnud alates sõja algusest ligikaudu 5 miljoni euro väärtuses, sh ravimeid, esmaabivarustust, meditsiiniseadmeid haiglatele, näomaske ja kiirabiautosid. Aasta alguses käivitus koostöö ukrainlastega nende sõjavigastatutele abi andmiseks Eestis, milleks valitsus eraldas eelmisel aastal 3 miljonit eurot. Esimesed patsiendid on Eestis ravil olnud ja jõudnud praeguseks Ukrainasse tagasi.
Alates 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta märtsi lõpuni on Eesti piiri ületanud enam kui 127 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 58 000 on Eestit kasutanud transiitmaana. Praegu on Eestis ligikaudu 36 000 ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenikku.
