Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saadab Riigikogule maksumuudatuste paketi, mis aitab liikuda tasakaalus riigieelarve poole ja katta suurenenud kaitsekulutusi.
„Maksumuudatused on vajalikud, et katta meie suurenenud kaitsekulutusi ja vähendada eelarve kulude-tulude vahet,“ kinnitas rahandusminister Mart Võrklaev. „Uus valitsus on võtnud eesmärgiks riigieelarve korda teha ja see tähendab nii kulude üle vaatamist kui tulude suurendamist. Kui maksupaketis olev tulumaksureform jätab inimestele rohkem raha kätte, siis kogu maksupakett aitab meil katta täiendavaid kaitsekulusid ja parandab ka riigi eelarve positsiooni võrreldes värske majandusprognoosiga.“
Tulumaksuseaduse muudatustega kehtestatakse sissetuleku suurusest sõltumatu ühtne maksuvaba tulu 2025. aastast 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kuus keskmist palka 1837 eurot teeniv inimene saaks uue süsteemiga 964 eurot aastas rohkem kätte. „See jätab rohkem raha kätte inimestele, kelle maksuvaba tulu hakkab täna alates teatud sissetulekust vähenema. See muudatus võimaldab rohkem raha kätte jätta ka õpetajatele ja politseinikele, kelle palgatõusu on maksuvaba tulu vähenemine seni osaliselt ära söönud,“ selgitas Võrklaev.
Eelnõuga kaotatakse ära ka mitmed kulukad maksusoodustused, mille arvelt saab riik toetada inimesi vajaduspõhiselt läbi sihitud toetuste. Nii pole 2024. aastast enam võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.
Tulumaksumäär tõuseb nii inimestele kui ettevõtetele 2025. aastast 22 protsendile ja kaob 14-protsendine soodusmäär regulaarselt jaotatavale kasumile. Riigitulude suurendamiseks ja eelarve tasakaalu poole liikumiseks tõuseb käibemaks 2024. aastast 22 protsendini. Rahandusministeeriumi hinnangul toimub käibemaksumäära tõstmine ajal, kui majandus on kevadise prognoosi kohaselt tagasi kasvufaasis, kindlustunne on taastunud ja tarbimiskulutused taas kasvamas. Käibemaksuerisuste vähendamiseks ei kehti 2025. aastast enam majutusele soodusmäär 9 protsenti.
Järgmisel kolmel aastal tõuseb alkoholiaktsiis 5 protsenti aastas. Alkoholiaktsiisi tõsteti viimati 2018. aastal. Kuna palgad on vahepeal tempokalt kasvanud, on kasvanud ka alkoholi kättesaadavus. Aktsiisitõusu mõjul kasvab mõnevõrra aktsiisitulu, kuid ei suurene alkoholi kättesaadavus. Aktsiisitõusu tulemusena 2024. aastal tuleb veinilt maksta rohkem aktsiisi 5 senti, õllelt ja siidrilt 1 sent ning viinalt 19 senti. Mõõdukas tempos aktsiisitõus ei suurenda rahandusministeeriumi hinnangul piirikaubanduse kasvu riski.
Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi on tõstetud viimastel aastatel 5 protsenti aastas ja samasuguse tõususammuga jätkatakse järgneval kolmel aastal. Tubakavedelike aktsiisi tõstetakse samuti 5 protsenti aastas järgmise kolme aasta jooksul.
Hasartmängumaksuseadusega tõstetakse erinevate mänguliikide maksumäärasid. Kaughasartmängu ja toto kehtivat 5-protsendilist maksumäära tõstetakse kahes etapis. 2024. aastal tõstetakse maksumäär 6 protsendile ja 2026. aastal 7 protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõstetakse 2024. aastast 18 protsendilt 22le.
