Swedbanki värske majandusprognoosi järgi kandub eelmise aasta lõpus süvenenud majanduslangus Eestis üle selle aasta esimesse poolde ning Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) väheneb sel aastal püsivhindades 0,8 protsenti.
Vähenenud ostujõud piirab prognoosi kohaselt eratarbimist ja nõrgenenud välisnõudlus lubab ettevõtetel vähem eksportida. Lisaks on tootja- ja ekspordihindade kiire kasv halvendanud Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll allpool pikaajalist keskmist, kuid selle langus on stabiliseerunud ning ka majapidamiste kindlustunne on põhja läbinud ja on tasapisi paranemas. Selle taga on majapidamiste vähenenud inflatsiooniootused ja kosuma hakanud ettevaade oma finantsolukorra suhtes, teatas pank.
Tööturg peaks Swedbanki hinnangul lähiaastatel tugev püsima. Eelmisel aastal tõusis tööhõive ajalooliselt kõrgeima tasemeni ning kuigi pank prognoosis sel aastal tööhõive tagasihoidlikku langust, jääb see jätkuvalt kõrgeks. Samal ajal ei tõuse tööpuudus murettekitava määrani, kuna majandus kasvab jooksevhindades mõõdukalt. Panga hinnangul tõuseb töötuse määr sel aastal 6,8 protsendini ja koos majandusolukorra paranemisega väheneb järgmisel aastal 6,1 protsendile.
Vaatamata mitmetele negatiivsetele teguritele, on kõrgel tööhõivel nõudlusele ja majanduskasvule positiivne mõju, ent see hoiab ka palgakasvu kiirena. Kui eelmisel aastal suurenes keskmine brutopalk ligi 9 protsenti, siis selleks aastaks prognoosib pank 8,7-protsendilist ja järgmiseks aastaks 7-protsendilist kasvu.
Inflatsiooni aeglustumine aga panga ootuste järgi jätkub. Senise põhiinflatsiooni aeglustumise taga on olnud peamiselt energiahindade kiire langus ja baasefekt nig kuigi alusinflatsioon veel märkimisväärset alanemist ei näita, kuid kõrgemale tõusvad intressimäärad, vähenenud nõudlus ning aeglustunud tootja- ja impordihindade tõus peaksid hakkama seda pidurdama. Swedbanki prognoosi järgi aeglustub hinnakasv sel aastal keskmiselt 10 protsendile ja järgmisel aastal 4,3 protsendile. Kõige enam langetab hinnakasvu sel aastal energia odavnemine, mis mõjutab peamiselt eluasemega ja transpordiga seotud kulusid.
Inflatsiooni aeglustumine koos tugeva palgakasvu jätkumisega peaksid pöörama käesoleva aasta teisel poolel majapidamiste ostujõu kasvule, ootab Swedbank. Samas pidurdavad uue valitsuse maksutõusud alates järgmisest aastast hinnakasvu aeglustumist ja ostujõu paranemist. Seetõttu tõstis pank järgmise aasta inflatsiooni prognoosi kõrgemale, mis piirab omakorda eratarbimist ja kärbib veidi ka majanduskasvu. Samuti on vähenemas pandeemia-aastatel kuhjunud majapidamiste hoiused, millel on samuti tarbimist piirav mõju. Välisnõudlus on nõrgenenud, kuid see peaks järgmisel aastal paranema ja pakkuma Eesti ettevõtetele taas paremaid ekspordivõimalusi.
Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal püsivhindades 0,8 protsenti. Samas peaks aastases võrdluses mõõdetud majanduskasv selle aasta teisel poolel taastuma ja järgmisel aastal ootab pank SKP 2,3-protsendilist suurenemist. Kuigi Eesti majandus jääb püsivhindades aasta kokkuvõttes sel aastal langusesse, suureneb see jätkuvalt jooksevhindades. Küll aga tuleb jooksevhindades kasv sel ja järgmisel aastal alla pikaajalise keskmise.
Alliaks: Swedbank
