Viimased pool aastat on Eestis registreeritud alla tuhande sünni ühes kuus, selgub statistikaameti ja siseministeeriumi andmetest. See annab alust eeldada, et kui 2022. aasta oli selle sajandi kõige väiksema sündimusega aasta, siis tänavu sünnib veel vähem lapsi.
Viimasest 16 kuust kümnel juhul on sündide arv jäänud alla tuhande.
Möödunud aastal sündis üle tuhande lapse märtsis ning maist kuni septembrini, pärast seda langes aga sündide arv püsivalt alla tuhande. Varem oli alla tuhande sünni registreeritud juba ka 2021. aasta detsembris.
Kõige madalam oli sündide arv tänavu veebruaris, kui registreeriti 781 elussündi, mullu detsembris sündis 784 last.
Eelmisel aastal oli suurim sündide langus võrreldes 2021. aasta sama perioodiga novembris, kui vähenemine oli 23,6 protsenti (vastavalt 1113 ja 850 sündi). Novembrist üheksa kuud varem, veebruaris, algas Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale.
Väikseim oli sündide langus mullu jaanuaris ja mais, kui see oli eelmise aasta sama kuuga umbes viis protsenti väiksem. Aasta peale arvestatuna oli 2022. aastal sünde 11,7 protsenti vähem kui 2021. aastal.
Tänavu jaanuaris oli sünde 1,7 protsenti, veebruaris 9,1 ja märtsis 6,1 protsenti vähem kui 2022. aasta samades kuudes.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond teatas jaanuari keskel, et eelmisel aastal kahanes Eestis sündide arv 2021. aastaga võrreldes poolteise tuhande võrra, siseministeeriumis registreeritud 11 588 sündi oli selle sajandi madalaim näitaja.
Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 17 245 surma, mis tähendab, et loomulik iive oli 5657 inimesega miinuses.
2021. aastal registreeriti 13 138 sündi ja 18 445 surma, loomulik iive oli –5307.
Sel sajandil oli sündide arv väikseim 2001. aastal, kui statistikaameti andmeil registreeriti 12 632 elussündi.
Ekspert: sündimust mõjutab keeruline aeg
Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit selgitas ERR-ile, et sündide arv peegeldab mingil määral ühiskonna meeleolu – sõdade ja kriiside ajal sündimus alati langeb, sest inimesed on mures ja ei soovi keerulises olukorras lapsi ilmale tuua. Vastupidine näide on tema sõnul laulev revolutsioon, kui sündimus tõusis.
Tiidu sõnul on praegu kriiside mõju mitmetahuline. “Äsjane koroonakriis takistas inimestevahelist suhtlemist, muu hulgas ka partnerite leidmist. Selle tagajärjel jäid mõnedki paarid loomata. Lisandus majanduskriis, mis on alati sündimust vähendanud, ja sõjahirm,” selgitas ta.
“Mõnevõrra vähenes eelmiste põlvkondade sündimuskäitumise tagajärjel ka sünnitusealiste naiste arv, kuid naise viljakas iga on nii pikk, et siin aasta-paari jooksul väga olulisi muutusi ei toimu,” lisas Tiit.
Ekspert märkis, et ilmselt kõik need kriise tekitavad põhjused mööduvad ning tavaliselt reageerivad inimesed sellele ka suureneva sündimusega.
“On väga tõenäoline, et sündimus mõne aja pärast taas kasvab, eriti kui rakendada sobivaid perepoliitilisi meetmeid ja mitte võimendada ängi ja muret eesti rahva püsimajäämise pärast,” ütles Tiit.
Tiit lisas, et üks põhjus, miks Eestis viimase mõnekümne aasta jooksul on lapsi vähe, on sündide edasilükkamine. Selle mõjul on tema sõnul jäänud umbes kuus aastakäiku lapsi ehk üle 70 000 lapse sündimata.
“Pole õige öelda, et Eesti naised ei soovi lapsi, 45-aastastel eestlannadel ongi keskmiselt kaks last, kuigi sündide edasilükkamine tähendab vahel ka, et soovitud lapsed jäävadki sündimata,” rääkis Tiit, kelle hinnangul tuleks toetada noori looma peret nooremas eas.
“Võiks mõelda ka sellele, kuidas toetada ja julgustada noori oma peret nooremas eas looma. Tänapäeval ei kehti enam aastakümnete tagune tõdemus – esimene laps sünnib nagunii, toetada tuleb järgmisi. Eesti statistika näitab pigem, et kui sünnib esimene laps, sünnib peatselt ka teine ja kui pere on küllalt noor, siis ka kolmas,” ütles ta.
Err.ee