Kui tervishoiu rahastamise muredele lahendust ei leita, siis ülejärgmisel aastal on tervisekassa hinnangul raviraha puudu 130 kuni 200 miljonit eurot. Raviraha juurde leidmiseks on kaks varianti: kas leida riigieelarvest lisaraha või maksustada sotsiaalmaksuga ka muud tulud, näiteks dividendid.
Viimaste aastate oodatust parem maksulaekumine ja Covid-19 kriisi tõttu riigikassast eraldatud lisaraha lükkasid tervisekassa rahakriisi pisut edasi.
“Kuni 2024. aastani lõpuni näeme, et saame oma olemasolevate ressurssidega hakkama, aga peale seda on meil tõsine probleem, sest maksulaekumine kasvavaid kulusid ja inimeste vajadust ära ei kata. Ilmselt 130-200 miljonit eurot jääb kindlasti puudu,” sõnas tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.
Lisaraha leidmise võimalused on arenguseire keskuse juhi Tea Danilovi sõnul üsna piiratud. Üheks võimaluseks on maksubaasi laiendamine.
“Praegu me oleme olukorras, kus ravikindlustusmaksu kogutakse üksnes töiselt tulult. On räägitud mõttest, laiendada seda baasi muudele tuludele, sarnaselt tulumaksubaasiga,” ütles arenguseire keskuse juht Tea Danilov.
Nii laekuks edaspidi raha tervishoidu ka dividendidelt, hüvitistelt ja renditulult. Teine võimalus on hakata maksma riigikassast raha laste ravimise eest, nii nagu praegu eraldab riik raha mittetöötavate pensionäride raviks, aga see lahendus aitaks kriisi ohjata kuni 2035. aastani ning õhku jääks küsimus, milliseid makse tõstes riigieelarvesse raha juurde saada.
“Enne kui tuli välja koalitsioonileping, kus plaaniti tõsta käibemaksu, oleks ma öelnud, et kõige mõttekam ongi tõsta käibemaksu, mis on suhteliselt lihtne maksutõus ja selle maksutõusu arvelt rahastada tervisekassat. Nüüd kui käibemaksu tõus on läinud tulumaksu langetamise kulude katmiseks, siis seda ilmselt me enam arvestada ei saa,” rääkis Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.
Nüüd peab Võrk põhjendatuks tõsta neid makse, mis ühteaegu tooksid riigikassasse raha, aga mõjutaksid inimeste tervise käitumist, nagu näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiis, aga kõne alla võiks tulla ka karastusjookide maksustamine.
“Suhkrumaks või magustatud jookide maksustamine võiks kaasa tuua paarkümmend miljonit eurot. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine – see tegelikult on suur summa. Kui sealt tõsta makse, siis sealt põhimõtteliselt võiks saada lisaraha,” sõnas Võrk.
Viimase viie aasta jooksul on tehtud mitmeid tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse uuringuid, viimase tellis sotsiaalministeerium eelmise aasta lõpus ja peaks valmima lähiajal. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul tuleb nüüd nende põhjal teha poliitilised valikud.
“Ma arvan, et kuhugi äärmusesse Eesti ei kaldu, me ei hakka ära keelama eratervishoidu ja me ei ütle, et homsest mitu miljardit juurde meie ühisest rahast,” sõnas Sikkut.
Eestis on ravikindlustus 1,2 miljonil, sotsiaalmaksu laekub 650 000 inimese palgalt, piltlikult öeldes tasub üks töötegija iseenda ja veel ühe inimese ravi eest.
Err.ee