Rahandusministeeriumi kevadprognoos näitab riigieelarve olukorda varasemast veelgi süngemalt. Nii tänavu kui järgmisel neljal aastal küündib eelarvepuudujääk üle 4% SKTst. Sealjuures pole veel arvestatud kaitsekulude järsu tõusuga!
Prognoos näitab, et valitsussektori puudujääk jääb sügavaks kriisiaastatel tehtud eelarveotsuste ja alaneva maksukoormuse tõttu. „Eelarvedistsipliin ei jõua ise tasakaaluni, selleks tuleb teha raskeid poliitilisi otsuseid,“ ütles rahandusminister Annely Akkermann.
Samas hoiatas rahandusminister, et eelarvetasakaalu suunas ei tohi hakata liikuma liiga suurte sammudega. Vastasel juhul ei jõuaks majandus muudatustega piisavalt kiiresti kohaneda.
Kui eelarvetasakaaluni ei jõuta, kasvab järgmise nelja aastaga valitsussektori võlakoormus 33% peale SKTst. Säärase musta stsenaariumi korral hakkab meil kõigest intresside maksmiseks kuluma igal aastal protsent SKTst. Seni on Eesti riigile intressikulud olnud pea olematud.
Majanduse käekäiku mõjutavad ka naabrid
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe rõhutas, et meie majanduslangus tuleneb kogu piirkonna kehvast käekäigust. Tänavune aasta algas majanduslangusega nii Eestile, Soomele, Rootsile, Lätile kui Leedule. „Kõik on avatud väiksed riigid ja meie majanduse käekäik sõltub sellest, kuidas naabruskonnas on meie kaupade järele nõudlust,“ tõdes Lättemäe.
Tavakodanikule olulisemates näitajates kui riigieelarve on majandusseis aga pigem isegi paranenud. Tööpuudus pole vaatamata hirmudele märkimisväärselt kasvanud. Inflatsioongi taandub, ütles Lättemäe: „Inflatsiooni tipp on läbitud. Käesoleva aasta number jääb ühekohaliseks. Seda mõjutab kõige rohkem toiduainete hinnatõus, sest seal ei ole kõik kulusurved veel hindadesse jõudnud.“
Loe edasi SIIT
Allikas: Õhtuleht
