Möödunud aastal teavitas Maailma Terviseorganisatsioon müstilisest laste hepatiidipuhangust – vähemalt 1000 last vähemalt 35 riigis said tõsise hepatiidi, vähemalt 50 last vajasid maksasiirdamist ja 22 last surid.
Hepatiit on maksapõletik, mida tavapäraselt tekitavad hepatiidiviirused või maksa kahjustamine elustiiliga, kuid selle laste hepatiidi puhangu puhul tavapärased põhjustajad ei päde, kuna lastel ei tuvastatud tüüpilisi hepatiiditekitajaid ning ilmselt ei olnud lapsed oma maksa ka alkoholi joomisega ära kurnanud.
2022. aasta tõsiste hepatiidijuhtumite puhangut just laste seas ei suutnud terviseorganisatsioonid ega teadlased esialgu põhjendada, kuid spekuleeriti seoseid koroonaviirusega.Ühe seosena leiti paljudel hepatiidi saanud lastel adenoviirus – adenoviirus on aga tavapäraselt tuntud suhteliselt ohutu viirusena, mis tekitab pigem kergeid haiguseid, klassikalist kõhugrippi ja nn külmetust.
Nüüd on lõpule jõudnud California San Fransisco ülikooli teadlaste uuring, mis leidis tõesti, et kõigil uuringus vaaldeldud hepatiidi saanud lastel oli adenoviiruse ning enamikel lastel oli samaaegselt ka adenoviirusega seotud AAV2 viiruse nakkus. Viimane on viirus, mis ise tavaliselt haigestumist ei põhjusta, kuid seob end teiste viiruste külge. Nende kahe viiruse koostöö on ka kahes Suurbritannia uuringus leitud peamiseks hepatiidi põhjustajaks lastel. Lisaks leidsid California teadlased paljudel lastel samaaegselt Epstein-Barri, herpese või enteroviiruse nakkuse.
Artikkel jätkub pärast kuulutust
Küsimus on selles, miks need suhteliselt tavalised ja levinud lapseea haigusi põhjustavad viirused just nüüd, 2022. aasta kevadel nii tõsist tagajärge nagu laste hepatiiti põhjustasid?
Teadlased arvavad, et põhjuseks võisid olla koroonapiirangud. Mitte koroonaviiruse põdemine (ei ole leitud korrelatsiooni koroonat põdenud ja hepatiidi saanud laste vahel) ning kindlasti mitte koroonavaktsiinid (ei ole leitud seost, et hepatiidi saanud lapsed oleksid olnud vaktsineeritud), vaid just piirangud – sotsiaalne distants. Kuna koolid ja lasteaiad olid suletud, lapsed ei puutunud teiste inimestega kokku, siis ei puutunud lapsed ka kokku tavapäraste patogeenidega, mis on vajalik immuunsuse kasvatamiseks. Kui piirangud viimaks lõppesid ja inimesed uuesti laiemalt patogeenidega kokku puutuma hakkasid, oli immuunsus nö tavahaiguste vastu nõrgem. Saades mitu tavaviirust korraga, võis see osutuda liiga suureks koormuseks mõne lapse kehale.
(Allikad: University of California San Fransisco)
