Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindajad koalitsioonikõnelustel ütlesid, et riigi rahandus on väga halvas seisus ning see sunnib korraga mõtlema nii kärbetele kui ka täiendavate tulude leidmise võimalustele. Rahandusministeerium avaldab neljapäeval uue majandusprognoosi, mille põhiparameetreid tutvustati läbirääkijatele juba eelmisel esmaspäeval ning millest läbirääkijad lähtuvad.
“Me pole lõplikku prognoosi näinud, aga rahandusministeeriumi indikatsioonide kohaselt on seis keeruline,” ütles Reformierakonna läbirääkimisdelegatsiooni liige Mart Võrklaev teisipäeval ERR-ile. “Riigil on palju kulusid, me oleme jätkuvalt miinuses oma eelarvega ja kuna majandusprognoos liiga helget tulevikku ei näita, siis see seabki meile suured väljakutsed. Me mitte ei saa mõelda, kuidas täiendavaid kulusid teha, vaid peame mõtlema, kust leida kokkuhoiukohti, milliseid valdkondi reformida ja kust leida ka täiendavaid tuluallikaid,” lisas ta.
Ka Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas ütles ERR-ile, et põhiprobleem on riigieelarve suur puudujääk, mille tema sõnul on planeerinud praegu veel ametis olev valitsus.
“Mäletatavasti siis, kui seda koalitsiooni kokku pandi, küsisid ajakirjanikud korduvalt: kus on katteallikad kõigile nendele lubadustele, nagu hooldekodukoht pensioni eest ja peretoetused ja maksuvaba miinimumi tõstmine. Siis öeldi, et allikaid ei ole ja sellega tegeleb järgmine valitsus pärast valimisi. Ja sellega me praegu tegelemegi. Tegelikult ei ole katteallikaid nendele kuludele,” tõdes Kallas. Tema sõnul on järgmise aasta eelarve puudujääk umbes 500 miljonit eurot ning miinuses on ka selle aasta eelarve.
“Aga samas rohkem laenu võtta ei ole enam võimalik, sest intressimaksed ise hakkavad sel juhul juba eelarvemiinust tekitama. Laenuvõtu kasv on praegu väga kiire olnud. Nii et kuskilt tuleb hakata otsima ikka kärpekohti ja tulusid. Selline on praegu seis,” rääkis Kallas. “Ja majandusprognoos üliroosiline ei ole – kümneprotsendilist majanduskasvu ei ole meil praegu kusagilt tulemas,” lisas ta.
Võrklaev tõi ühe suure kuluna esile kaitseinvesteeringud. “Riigi jaoks üks suuremaid lisandunud kulusid on viimase vähem kui pooleteise aasta jooksul olnud meie kaitsekulude kasv kolmele protsendile sisemajanduse koguproduktist. See on pannud oma jälje riigi kuludele ja samal ajal on meil ka varasemate valitsuste poolt tehtud nii kriisitingimustes vajalikke otsuseid, mis on eelarvest raha viinud kui ka otsuseid, mida ei oleks pidanud tegema, arvestades meie riigi rahanduslikku olukorda,” rääkis ta.
“Lühidalt kokku võttes on meie riigi rahandus keerulises seisus ja teistpidi majandusprognoos näitab ka seda, et meil ka majandus ei kasva nii kiiresti. Kui need kaks asja kokku panna, siis see teeb otsustamise raskeks,” tõdes Võrklaev.
Ka SDE esimees Lauri Läänemets tunnistas riigieelarve keerulist olukorda: “Ega see riigi ees seisvaid väljakutseid kõige paremini lahendada ei aita. See, kuidas tänases eelarvelises seisus mõned kallid soovid koalitsioonilepingus lahendada – oleneb muidugi, kuidas me kogupaketis kokku lepime – on ikka paras väljakutse ühiskonna jaoks.”
Küsimusele, kas koalitsioonikõnelustel räägitakse rohkem kärpimisest või maksude tõstmisest, viitas Läänemets juba enne valimisi tema poolt öeldule, riigieelarvest on puudu nii suured summad, et neid ei ole võimalik kärpida, vaid tuleb leida muid lahendusi.
“Aga mis need lahendused olla saavad, on keeruline öelda, sest me oleme nüüd mitu päeva ühte-, teist- ja kolmandat pidi kõiki neid versioone arutanud. Praegu ei ole veel paigas ühtegi kindlat asja. Praegu käib raske ja keeruline arutelu,” rääkis Läänemets.
Küsimusele, milliseid kulusid kärpima hakatakse, vastas Kallas, et läbi vaadatakse kogu eelarve: “Me käime hetkel eelarvet rida-realt läbi. Kuskilt tuleb hakata ju kokku tõmbama. Meil ei ole võimalik nii suurt miinust tekitada ja hoida.”
Inflatsioon ei too eelarvele leevendust
Viitele, et kõrge inflatsioon võiks aidata riigieelarvesse rohkem tulu tuua, vastasid kõik kolm, et nii see siiski ei ole.
“Inflatsioon aitas meil eelmisel aastal riigieelarvet täita, aga tegelikult aitas jutumärkides, sest tegi inimeste jaoks hinnad kõrgemaks. Nüüd on meil inflatsioon olnud juba – ma võin küll eksida, aga ligi kuus kuud – suhteliselt paigal. Ehk et sealt meile riigituludesse täiendavat tulu ei tule, mida võiks loota,” ütles Võrklaev.
Ka Kallas tõdes, et see olukorda ei päästa. “See, et tänu inflatsioonile tuleb raha sisse, ei ole nii suur tulu, kui see, mis on praegu planeeritud kuludeks. Ikkagi on miinust kõvasti sees,” märkis ta.
Sama ütles ka Läänemets: “See ei päästa seda olukorda, mis eelarves on. Viimaste aastate jooksul olnud kriiside mõju on nüüd vaja hakata tasandama ja see on keeruline.”
Läänemets arvas siiski, et selleks ajaks, kui riigikogu uus koosseis 10. aprillil kokku tuleb, jõuavad läbirääkijad siiski kokkuleppele.
Err.ee
