Silmakliiniku residendi doktor Teele Palumaa sõnul on maailmas küllatki laialdaselt levinud atropiinravi eesmärk aeglustada lastel lühinägevuse ehk müoopia süvenemist ja edasiarenemist, vahendab BNS. Lühinägevuse teke on enamasti seotud silmamuna liiga kiire kasvuga, mistõttu kaugel asuvad objektid jäävad uduseks – vaja on miinusprille või -kontaktläätsi. Müoopia tekib lapseeas ja stabiliseerub noores täiskasvanueas.
Palumaa sõnul on lühinägevus maailmas tõsine probleem. “Müoopia levimus on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud. Vaadates numbreid, siis aastal 2000 oli maailmas hinnanguliselt 1,4 miljardit lühinägevusega inimest. Samasuguse kasvutrendi jätkudes tõuseb arv aastaks 2050 lausa viie miljardini, mis teeb 49,8 protsenti maailma elanikkonnast! Jah, kuigi müoopia ei põhjusta enamasti peale vajaduse kasutada prille või kontaktläätsi muid tervisemuresid, on see riskifaktoriks mitmele tõsisele silmahaigusele, mis omakorda võivad viia pöördumatu nägemislanguse või pimeduseni,” rääkis Palumaa.
Praegused võimalused olukorda parandada võib jagada kolmeks – farmakoloogilised, optilised ja elustiili muutvad. Kõige kättesaadavam neist on viimane. Uurimused on näidanud, et pikendades laste igapäevast õueaega, on võimalik pidurdada nii müoopia edasiarenemist kui ka üldse ennetada selle tekkimist. Selleks piisab, kui laps veedab iga päev vähemalt kaks tundi õues, mistõttu levitatakse Eestis niinimetatud 2-20-20 reeglit: laps peab iga päev viibima vähemalt kaks tundi õues ja vaatama lähitööd tehes iga 20 minuti järel vähemalt 20 sekundit kaugusesse.
Antropiin on kõige effektiivsem
“Optilisteks vahenditeks on spetsiaalsed kontaktläätsed ja prillid, kuid ükski neist toodetest ei ole Eestis kättesaadav. Kolmandaks vahendiks ning praegustest meetoditest kõige efektiivsemaks on atropiini silmatilgad. Uuringud on näidanud, et atropiinravi tulemusena võib lühinägevuse edasiarenemine aeglustuda kuni 60 protsenti,” selgitas Palumaa.
Atropiini silma kasvu pärssivat toimet näidati juba aastal 2006, kui leiti, et üheprotsendilised atropiini silmatilgad pärsivad silma pikikasvu. “Nii kõrge atropiini kontsentratsiooniga silmatilkasid kasutades tekivad aga kõrvaltoimed. Kõigil nimetatud uuringus osalejatel tekkis valguskartus ning 17 protsenti osalejatest lõpetas kõrvaltoimete tõttu uuringus osalemise. Seetõttu ongi praegu lühinägevuse ravis peamiselt kasutusel madala kontsentratsiooniga silmatilgad, mis on hästi talutavad,” rääkis Palumaa.
“Kahjuks ei ole Euroopa turul ükski madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilk kättesaadav, mistõttu ei ole me saanud varem ka ravi pakkuda. Madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilkasid valmistatakse Euroopas apteekides. Kuidas atropiin täpselt silma kasvu pidurdab, on siiani teadmata, kuigi sellealaseid uuringuid on käimas mitmeid,” sõnas Palumaa.
Ravi on mõeldud 5-12 aastastele lastele
Tema sõnul on ITK-s ravi näidustatud lastele alates viiendast eluaastast kuni eani, kus silm enam pikkusesse ei kasva. “Meie oleme hetkel kaasanud lapsi vanuses 5–12 eluaastat. Atropiinravi korral tilgutatakse atropiini tilku silma üks kord päevas õhtuti. Tilgad on pakendatud ühekordselt nii, et igal õhtul esmaspäevast reedeni võtavad laps ja lapsevanem ühe pakendi ning tilgutavad selle sisu silma. Nädalavahetusel ravi tegema ei pea, küll aga soovitame olla vähemalt kaks tundi õues,” rääkis Palumaa.
Eri riikides on atropiinraviga erinev praktika. ITK-s on heaks kiidetud atropiinravi ravijuhis, mis jälgib eeskätt Hollandi ravipraktikat, sest neil on Euroopa riikidest pikaajalisim atropiinravi kogemus. Ka on hollandlased geneetiliselt eestlastega võrdlemisi sarnased.
