Eelmisel kevadel riigile kuuluvatesse ja tühjana seisnud majadesse kolinud sõjapõgenikud pidid 31. märtsiks oma korterid sotsiaalkindlustusametile üle andma, sest ametnikel ei õnnestunud leida aasta jooksul võimalust neid kortereid ametlikult välja üürida.
Aasta aega Ukraina sõjapõgenike koduks olnud Mäepealse majas jäävad reedest aknad pimedaks, sest riik ei leidnud võimalust, kuidas hakata sealseid kortereid ametlikult välja üürima.
Mäepealse ja Kopli maja kuuluvad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK), kes andis need põgenike tasuta majutamiseks. Kuna sotsiaalkindlustusamet kinnisvaraga ei tegele, siis püüti leida asutus, kes sõlmiks põgenikega üürilepingud. Suvel Riigi Kinnisvara (RKAS) välja pakutud üürihinnad käisid põgenikele üle jõu, ka Hoolekandeteenustega see ei õnnestunud.
“Põhimõtteliselt täpselt samadel põhjustel – et kui päriselt hakati vaatama, mida tähendab eluruumide üürimine, siis see tähendab päris suurt vastutust nende majaelanike ees, samamoodi nendel elanikel tekiks kinnisvara omanikule õigustatud ootus nõuda kvaliteetset elamispinda. Ja tegelikult Hoolekandeteenuste kalkulatsioonid olid samas suurusjärgus kui Riigi Kinnisvara AS kalkulatsioonid,” selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Maarjo Mändmaa.
Tema sõnul oleks ühiselamute muutmine üüripindadeks nõudnud suuri investeeringuid ning muutunud üürituru olukorras ei olnud see mõistlik.
Kuna põgenikega üürilepinguid sõlmida ei õnnestunud, maksti nende kommunaalarved riigi lisaeelarvest. Kahe maja kommunaalkulud on üle 300 000 euro ilma käibemaksuta.
Praeguseks on 100 perest 85 leidnud uue elamise Tallinnas või Harjumaal, seitse on otsustanud minna välismaale ning kaheksa kolivad laevale elama.
“Nende seas on mõni leibkond, kellel on sõlmitud üürileping, kuid lepingu alusel korteri saavad kätte mitme nädala pärast,” ütles sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tiimijuht Kirill Badikin.
Hoonete omanik RKIK oli valmis üürilepingut pikendama.
“Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium on seda kaalunud ja otsus on see, et leping on lõppemas 31. märtsil ja seda ei pikendata,” sõnas Badikin.
“Tänasel seisul on meil lühiajalisel majutusel saada 1500 kohta, see on üks põhjuseid, miks antud lepingut ei pikendata,” ütles Badikin.
Tema sõnul pakub riik põgenikele vaid lühiajalist majutust ning seadus kohustab seda tegema nelja kuu jooksul. Edasi tuleb inimesel ise endale peavari leida.
Kuna põgenikke seal enam ei majutata, otsustati need majad maha müüa.
“Kuna me ootasime siin veel viimaseid märke, kas on vajadus pikendada, siis tänase kuupäevaga on selge, et seda ei ole vaja ja nüüd me siis alustame võõrandamise protsessiga,” ütles RKIK-i taristuosakonna juhataja Heilika Reivart.
Tallinkiga sõlmitud leping põgenike majutamiseks laeval Isabelle lõpeb juunis ja seda ei ole kavas pikendada. Praeguse seisuga elab laeval 909 sõjapõgenikku.
Err.ee
