Koalitsioonikõnelustel arutuse all oleva uue kohaliku maksu ehk turismimaksu võimaliku kehtestamise peale kostis linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, et turismimaksu kehtestades rikkaks ei saa, kuid see annab võimaluse kompenseerida teatud kulud. „Turistide rohkus toob kaasa ka teatud muresid, mis on seotud näiteks teede või prügiga ning neid saab turismimaksuga kompenseerida.“
Ta tõi esile, et igasugune täiendav maksutulu kohalikele omavalitsustele on tervitatav. Võrreldes näiteks meie põhjanaabritega on meie omavalitsuste suurimaks puudujäägiks praegu finantsautonoomia puudumine. See tähendab, et kõik on riigi poolt riigieelarvega ette antud ja ette kirjutatud. Sõltume ainuüksi riigieelarve ridadest.
„Põhjamaades saavad omavalitsused ise raha teenida näiteks läbi erinevate maksude. Meie kohalikel võimudel puudub selleks võimalus ja ka tava. Pole olemas isegi niisugust kogemust.“
Pikalt on jutuks olnud ka see, kuidas maksusüsteemi teha kohalikele omavalitsustele paremini sobivamaks. Turismimaks on üks võimalikest uutest maksudest. „Kui seda kehtestada, siis niisuguse õigusega, mille otstarbe üle kohalik omavalitsus saab ise otsustada. Kui see seadusega kehtestada, siis mitte kohalikule omavalitsusele kohustusena, vaid võimalus seda ise kasutada. See ei tohi ühelgi juhul muutuda täiendavaks kohustuseks,“ rõhutas Luhalaid.
Tallinn toetab
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis, et Tallinn on juba mitu aastat toetanud turismimaksu sisseviimist. Omavalitsuste puhul kõneldakse juba kaua sellest, et peaks olema senisest kindlam finantsautonoomia. „Põhjala riikides näiteks ongi omavalitsustel väga kindlad autonoomsed sissetuleku allikad. See tähendab, et ka riik rohkem arvestab omavalitsustega.“
Kõlvarti sõnul võiks turismimaks olla üheks uueks kohalikuks maksuks, mille osas saavutada Eestis konsensus. „Ei ole ühtegi vastuargumenti sellele, et inimene, kes külastab Pärnut, Haapsalu, Narva- Jõesuud või Tallinna maksaks mitte ainult ettevõtetele, vaid ka omavalitsustele. See maks ei oleks väga suur, kuid see tooks kohalikele kindlasti kasu. Tähtis on, et see kehtiks ka veebiplatvormidel majutusteenuste pakkujatele.“
Tallinna linnapea leidis, et turismimaks on ka turismisektori huvides, sest nii tekib omavalitsustel suurem huvi korraldada igasuguseid üritusi ning arendada ka taristut. Läbi tuleb rääkida ka hotellidega, et olla kindlad maksu kasutamiseks turismi arendamiseks.
Omavalitsus ise otsustab
Luhalaid omakorda lisas, et kui omavalitsus kehtestaks ühe maksuna turismimaksu, siis ta näeb seda võimalusena oma tulubaasi suurendada. Samas säilib tema autonoomne õigus ise otsustada, kuidas sellega käituda. Näiteks korrastada linna ja pakkuda veelgi turistisõbralikumat keskkonda?
Turismimaksu kogumine on aga üldiselt pandud turismiettevõtjate õlule. Luhalaid tõi probleemina esile erinevad veebiplatvormidel majutused, mis majutusettevõtluse alla ei käi, nagu näiteks booking või airbnb. „Nemad ei pruugi sellega kaasa tulla,“ möönis Luhalaid.
Siiski kui loodav koalitsioon lisab uute võimalike maksude loetellu ka ainult turismimaksu, siis see on küllalt väike edasiminek. „Summad, mida sellelt koguda on väikesed, kuid see on ikkagi edasiminek võrreldes praegusega. Piltlikult öeldes saab turistide järel koristada edaspidi nende enda raha eest. Seni pidi kohalik omavalitsus seda tegema oma vahenditest,“ rääkis ta.
Hotellikulud tõusevad
Eesti turismifirmade liidu president Külli Karing on aga turismimaksu vastu. Kuna Eesti hotellindus on senini hädas vähenenud tööjõu tingimustes suurenenud administratiivse koormusega, siis veel ühe lisakohustuse panemine hotellide õlule pole tema sõnul õigustatud. „Meil napib niigi töökäsi ning täiendavate inimeste värbamine lisaülesannete täitmiseks pole võimalik.“
See loob ka täiendava ebavõrdsuse veebiplatvormidel põhinevate teenusepakkujatega, keda antud maksulisa ei puuduta. Eriti keeruline on see olukorras, kus turismiturg ning eriti veel meie piirkonnas pole alanud sõja tõttu Ukrainas taastunud. Kõik riigid võistlevad praegu selle pärast, kuidas praeguses julgeolekuolukorras ja kiires inflatsioonis ellu jääda.
„Kunagi, kui turism on taastunud võib turismimaks tulla, aga mitte praegu. Sellelt saadav tulu paari miljoni euro ulatuses aastas ei kata selle kehtestamiseks ja administreerimiseks minevaid kulusid,“ tõdes Karing.
Mitte ainult hotelliööbijad
Seevastu Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla peab turismimaksu täiesti mõeldavaks lisatulu allikaks ning on selles osas valmis igati kaasa mõtlema. „Maksu kehtestamisel on oluline, et see oleks õiglane,“ märkis ta.
„Oluline on läbi mõelda, kuidas koguda maksu nii, et ka päevakülastajad ja alternatiivsete tasuliste majutusasutuste kasutajad oleksid hõlmatud, et see ei langeks taaskord ainult kitsalt hotelliööbijate õlule. Tähtis on ka läbi mõelda maksu kogumine nii, et ettevõtjate administratiivkoormus oluliselt ei suureneks. Tööjõu vähese kättesaadavusega on iga selline samm keerukas,“ selgitas ta.
Ehk isegi kõige olulisemaks pidas ta selle maksu juures põhimõtet, et maksutulu kasutatakse sektori arenduseks ja sihtkoha turundamiseks suurendamaks turismitulu.
Kohalikud maksud
Kohalikke makse eristab riiklikest see, et valla või linna volikogul on otsustusõigus nende kehtestamise üle oma territooriumil. Kohalikke makse kehtestatakse kohalike maksude seaduse alusel.
Praegu on kohalike maksude loetelus reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Kogu maksutulu laekub kohalikule omavalitsusele, kuid nende osatähtsus eelarves on võrreldes riiklike maksudega vähene. Loomapidamise, lõbustusmaksu ja mootorsõidukimaksu ei ole hetkel kehtestatud üheski kohalikus omavalitsuses. Linnade ja valdade põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist.
Kohaliku maksu kehtestamise eesmärgiks ei pruugi olla alati eelarvesse rahaliste vahendite kogumine. Näiteks on reklaamimaksu kehtestatud linnapildi korrastamiseks.
