Tänavu on riigieelarve eeldatav puudujääk 1,5 miljardit eurot ja nii jätkates kasvaks Eesti võlakoormus kiiresti. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul nõrgeneks hoogsa võlakoorma kasvuga riigi võimekus tulla majandusele appi uutes kriisiolukordades ning lisaks niigi kiire hinnatõusu tingimustes kodumaiseid hinnasurveid.
„Eesti võlakoormus pole suur, kuid riigi tulud ja kulud on süsteemselt tasakaalust väljas. Riigivõla kiire kasvu pidurdamiseks on oluline eelarvedistsipliin taastada,“ rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik täna FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorumi aruteluringis „Korras riigirahandus kui finantsjulgeoleku alussammas.“
Eesti võlakoormus pole suur, kuid riigi tulud ja kulud on süsteemselt tasakaalust väljas.
Valitsussektori eelarve puudujääk on prognooside järgi lähiaastatel pea 1,5 miljardit eurot ehk ligi 4% SKPst. See tekitab Kaasiku sõnul kahetisi probleeme. Lähiaja probleem on, et nii suur riigieelarve puudujääk suurendab kodumaiseid hinnasurveid juba niigi kiire hinnatõusu tingimustes. Teiseks põhjustab nii suure defitsiidi püsimine kiiret võlakoormuse kasvu. „Praegu on Eesti võlakoormus 18% SKPst. Sellise defitsiidiga jätkates oleks meil 10 aasta pärast võlakoormus üle 40%,“ hoiatas Kaasik.
Loe ka: Eesti Pank jäi ajaloo suurimasse kahjumisse
Kriisideks valmisolekuks on riigirahanduse üks olulisemaid puhvreid võime laenu võtta. „Niikuinii on väikeriikidel kriisiolukorras laenu võtmine keerulisem, kuid kõrge laenukoormusega oleks see veelgi raskem,“ ütles Kaasik. Lisaks on riigirahanduses oluline ka reservide kogumine.
Alates 2024. aastast sõltub eelarve puudujääk ka sellest, milliseid otsuseid teeb riigi kulude ja tulude kohta loodav koalitsioonivalitsus, märkis Kaasik.
Viidates Euroopa Liidus praegu veel pooleli olevale ühiste eelarvereeglite reformile, ütles Kaasik, et Eesti võiks oma eelarvereeglid sätestada igal juhul selliselt, et need lähtuksid võlakoormuse kasvu alla saamise eesmärgist. Seda ka siis, kui ettevaates peaksid Euroopa ühtsed eelarvereeglid muutuma väiksema võlakoormusega riikide jaoks lõdvemaks.
Pikemaajalises vaates oleks Eestile kasulik, kui praegune panganduskeskne majanduse rahastamine oleks mitmekesisem nii nagu paljudes teistes riikides, rääkis Kaasik. See tähendaks pangandusvälise finantssektori kiiret arenemist ning muuhulgas ka võlakirjaturgudelt rahastamise osatähtsuse kasvu. „Kuna praeguste plaanide järgi peab Eesti riik märkimisväärselt laenu võtma, siis võiks kohaliku võlakirjaturu edendamiseks kaaluda ka Eesti riigi võlakirjade välja laskmist Eesti turul,“ ütles Kaasik, märkides, et see looks paremad võimalused ka erasektori võlakirja turu arenguks. Pankade vaheline konkurents on Kaasiku sõnul Eestis viimastel aastatel kasvanud, kuid seegi saaks veel suurem olla.
Allikas. Eesti pank
