2022. aasta sügisel Tallinnas ja Kohtla-Järve piirkonnas tehtud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes viitavad muutustele nii legaalsete kui ka illegaalsete uimastite tarvitamises. Tallinna uuringutulemused on võrreldavad 2019. ja 2020. aasta reoveeuuringu tulemustega ning nende alusel saab väita, et nikotiini ja kokaiini tarvitamine on märkimisväärselt kasvanud.
Nikotiini tarvitamise jääke võib hinnata nii Tallinnas kui ka Kohtla-Järve piirkonnas kõrgeks (Tallinna keskmine annus 1000 elaniku kohta on 3599 sigaretti päevas). Kui võrrelda 2022. aasta Tallinna tulemusi kahe eelmise uuringuaasata tulemustega (2019, 2020), võib märgata nikotiini sisaldavate toodete tarvitamise järjepidevat tõusu. Alkoholi tarvitamise puhul on märgata aga vastupidist trendi, kus iga järgneva uuringuaastaga alkoholi tarvitamise jääkide kogus reovees väheneb. Nikotiini üle kahe korra suurenenud tarvitamise jääke Tallinna reovees saab seostada suureneva stressitasemega ühiskonnas ja erisuguste uudsete tubakatoodete ning nikotiini tarvitamise viiside kasutuselevõtuga.
Illegaalsetest uimastitest olid Tallinna reovees kõige levinumad kanep (THC-COOH), kokaiin, amfetamiin ja metamfetamiin. Kohtla-Järve piirkonna reovees olid enam levinud kanep (THC-COOH) ja amfetamiin, millele järgnes oluliselt väiksemates kogustes kokaiin. Kanepi (THC-COOH) näitaja on läbi uuringuaastate Tallinnas suurenenud pidevalt (2019. aasta 7054 mg 1000 elaniku kohta päevas vs 2022. aasta 8639 mg).
„Kuigi kanepi tarvitamist nädalapäevade lõikes on tänu aine pikaajalisele püsimisele uriinis keeruline tõlgendada, võib tulemustest siiski oletada, et THC tarvitamine on teatud osale inimestest igapäevane harjumus, millele nädalavahetusel lisandub nn meelelahutuslik tarvitamine,“ kommenteeris tulemusi TAI teadur Katri Abel-Ollo.
Üldiselt olid enamiku uimastite kontsentratsioonid Tallinna reovees kõrgemad kui Kohtla-Järve piirkonnas. Ainuke erand on amfetamiin, mida oli mõlemas Kohtla-Järve reoveevoos enam kui Tallinna reovees (Tallinn 343 mg 1000 elaniku kohta vs Järve linnaosa 451 mg).
„Kuna amfetamiini puhul võib olla reovees tegu ka amfetamiini tootmise käigus reovette sattunud jääkidega, tuleb meeles pidada, et tarvitamisele lisaks võivad tulemused viidata võimalikule tootmisele/pakendamisele piirkonnas,“ juhtis tähelepanu Abel-Ollo.
Piirkondlikest erinevustest oli selgelt näha Tallinna uimastituru suurem ainete varieeruvus ja parem kättesaadavus. Kui Kohtla-Järvel piirkonnas domineerisid kanep ja amfetamiin, siis Tallinnas oli kõige levinumaks aineks reovees pärast THC-COOHi kokaiin. Võrreldes 2020. aasta uuringuga oli kokaiini tarvitamise jääke Tallinna reovees 61% rohkem, amfetamiini jääke mõnevõrra vähem ning metamfetamiini ja MDMA kontsentratsioon oli hüppeliselt vähenenud. Kohtla-Järve piirkonna reovees leidus MDMA-d, metamfetamiini ja kokaiini tunduvalt vähem kui Tallinnas.
Varasemate aastate reoveeuuringud on kõigis uuringulinnades näidanud nädalavahetusel uimastite tarvitamise tõusutrendi. Ka 2022. aasta Tallinna analüüsi tulemustel võime näha nädalavahetusel nn meelelahutuse otstarbel tarvitatavate narkootikumide tõusutrendi.
Lisaks nädalavahetuse kõrgematele tulemustele on amfetamiini ja kokaiini puhul näha nädala keskmisest kõrgemaid tulemusi ka töönädala alguses. Üldiselt viitab kokaiini ja amfetamiini jääkide tööpäevane tase reovees pideva tarvitajaskonna olemasolule Tallinnas, kus kõrgema kontsentratsiooniga päevad võivad viidata nii erinevatele suurematele sündmustele/üritustele kui ka amfetamiini puhul võimalikele tootmisega seotud jääkidele.
Kohtla-Järve piirkonna nädalavahetuse uimastite tarvitamise tasemega on aga vastupidine tendents, kus kõige väiksemad nii illegaalsete kui legaalsete uimastite tarvitamise näitajad olid uuringperioodil just reedel ja laupäeval.
Varasemalt on reoveeuuringu uimastite jääke uuritud Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas, mida seostatakse enim peopaikade ja meelelahutusüritustega. Kohtla-Järve piirkonna tulemused on selgitatavad aga vastupidiselt meelelahutuskohtade/võimaluste puudumisega piirkonnas ja tõenäoliselt eelistavad elanikud nädalavahetusi veeta mujal kui enda püsivas elukohas. Arvesse tuleb võtta ka elanikke, kes viibivad piirkonnas töö tõttu ja lahkuvad sealt nädalavahetusel.
