Peaminister Kaja Kallas andis täna Eesti Teaduste Akadeemias üle riiklikud preemiad silmapaistvate saavutuste eest teaduse, eesti keele arendamise, kultuuri ja spordi valdkonnas.
Kaja Kallase sõnul on laureaatide näol tegemist teerajajatega, kes ei lasknud end takistada teadmisest, et nad teevad midagi, mida varem ei ole veel tehtud. „Te olete olnud avatud, otsinud võimalusi ja julgenud neid vastu võtta ka siis, kui teerada, millel seisate, on olnud uus ja tundmatu. Ja mis väga oluline – te olete oma töö tulemusi jaganud teistega – oma kolleegidega, noortega, Eestiga. Teie tööst on võitnud midagi olulist kogu Eesti riik ja rahvas – tarkust, emotsioone, ajalugu,“ lausus peaminister.
Ta lisas, et tänane kõrge tunnustus kuulub ka palju laiemale ringile. „Edu ja areng on meeskonnatöö. Mida olete saavutanud teie, on tänu kõigele, mida teie eelkäijad ja kaasteelised on teinud. Ja teie töö omakorda saab vundamendiks järgnevatele põlvedele,“ sõnas Kallas.
Kultuuriminister Piret Hartman ütles, et kultuur aitab meid ühte hoida ning tänu meie loomeinimeste, sportlaste ja teadlaste saavutustele paistab väike Eesti maailmas suurem kui ta tegelikult on. „Kuigi Eesti on väike riik, oleme vaimult suured ning spordisaavutuste poolest märkimisväärsed. Kõigi tulemuste taga seisavad aga alati inimesed – kultuuri- ja spordi tugisambad, kes teevad oma tööd südamega ning on eeskujuks ja eestvedajaks teistele. Mul on hea meel, et Eesti Vabariigi sünnipäeva eel toome esile inimesi, kes on oma tegevusega teinud Eestit suuremaks ning juhtinud meie kultuuri, keele, spordi ja teaduse uutesse kõrgustesse,“ rääkis kultuuriminister.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas õnnitles riigi elutööpreemia ja aastapreemia laureaate ja rõhutas, et nende töö on tähtis ka rahvusliku identiteedi säilitamiseks. „Teie töö on vajalik ja väärtuslik Eesti ühiskonnale ja riigile – meie Eestile. Mõtestame ju oma olemasolu ja identiteeti eelkõige koha, keele, aga ka rahvusvahelise edu ja tuntuse kaudu. Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Peeter Päll on teinud väga palju selleks, et eestlased end Eestis hästi tunneks, tundes hästi ka meie maa kohti ning nende nimesid. Kui kohal on õige nimi, siis tekib ka kodukohatunne,“ ütles Lukas ja lisas, et laureaadi asjatundlikku ja selget keelenõu hinnatakse kõrgelt nii avalikkuses kui ka kitsamas erialases ringis ja keelekorraldajana on ta panustanud nii eesti kirjakeele normi kokkulepetesse kui ka õigekeelsussõnaraamatute toimetamisse.
