Kui tavaliselt on sulailmadega seotud talvekahjude tippaeg märtsis, siis sel aastal on ERGO kindlustus juba ainuüksi esimese pooleteise kuuga registreerinud üle 30 kahjujuhtumi kogukahjuga üle 100 000 euro, mille süüdlaseks on tihti olnud hooletu jää- või lumekoristus.
Igal talvel suureneb oluliselt ilmastikuoludest tingitud kahjude arv. Lisaks kindlustusele on oma maja ohutuse tagamisel oluline roll kanda ka igal majaomanikul endal – kõik kahjud, mis tekivad ebapiisava hoolduse tagajärjel, peavad kinnisvaraomanikud ise hüvitama. „Asjaolude kokkulangemisel ja sõltuvalt kahjutüübist võib see olla mõõdetav ka kuuekohalise summaga,“ rõhutas ERGO vastutuskindlustuse portfelli juht Aune Pärn.
Näiteks tekitab juba kapotile kukkunud jääpurikas umbes 500 euro suuruse kahju. „Juhul, kui majaomanik on lasknud sellel jääpurikal nädalajagu kasvada ja midagi ette ei ole võtnud, siis pole see heaperemehelik, nõuetekohane ega hoolas käitumine ja sellisel juhul ei saa appi tulla ka kindlustus,“ lisas ta.
On olnud ka olukordi, kus plekk-katusele sadanud lumi muutus sulaga raskeks ja libises mööda viilkatust tänavale pargitud autole peale. Selle tulemusel purunes autol klaaskatus, viga sai katuseplekk ja värvikahjustusi sai ka kapott ning tagaluuk. Õnnetuse tagajärjel ei saanud omanik enam autot kasutada, kuna luuk oli katki ja vesi tungis salongi, mistõttu pidi ta rentima asendusauto. Kahju suuruseks hinnati kokku üle 13 000 euro.
Tavaliselt langevad lumi ja jää katuselt sulaga. Eriti suurt tähelepanu peaks pöörama lamekatustele kogunenud lumele, mis võib sulades siseruumidele veekahjustusi põhjustada. Lisaks sulavee konstruktsioonidest läbitungimise ohule ähvardab nii lame- kui viilkatuseid oht lume raskuse all sisse kukkuda. „Värskelt sadanud lume kaal jääb tagasihoidliku 100 kg/m3 juurde, kuid koristamata jäänud ja vajunud lumi kaalub ligi 300kg/m3 ja sulamärg lumi lausa üle 400 kg/m3 kohta – kui sellest kasvõi veerand hooga allolevale autole langeb, võib auto lugeda mahakantuks,“ rõhutas Pärn.
Enne sula tulekut on vaja ka lamekatuse vee äravoolud ja renniavad jääst ja lumest puhastada ning võimalusel lumi alla ajada. „Külmaga on sageli kogu katus jääkihi all ja sulamisvesi ei saa normaalselt katuselt ära voolata, mistõttu vesi koguneb ja katusest moodustub bassein,“ lisas Pärn. „Vesi otsib aga läbipääsu ja satub sageli ülakorruse tubadesse ka siis, kui katusel vigastusi ei ole, kuna veesurve on lihtsalt nii suur.“
Kinnisvaraomaniku kohustused ei piirdu aga ainult hoone enda heakorra ja ohutuse tagamisega. Omaniku ülesanne on hoida korras ka kinnistul asuvad teed ja kinnistuga külgnevad kõnniteed. Suurim oht ähvardab siin just sulaga, mil libedusetõrjeta kõnnitee muutub peegelsiledaks ja paneb inimesed konte murdma. Samuti võivad suurte puude pehkinud oksad lume raskuse all murduda ja lõpetada mõne hinnalise auto katusel, mistõttu tuleks juba enne talve teostada kinnistul olevate puude dendroloogiline uuring ja eemalda potentsiaalselt ohtlikud oksad või puud.
Paari ettevaatusabinõuga on seeläbi võimalik talvised lume- ja jääkahjusid ära hoida. Selleks on vaja regulaarselt katuseid kontrollida, lumetõkkeid paigaldada, tekkinud ohualasid piirata ja majaomanikke ohust eraldi teavitada. Kui endal selleks piisavat ressurssi ei ole, on alati võimalus palgata appi spetsiaalne hooldusettevõte.
Ergo.ee
