Ukraina võimude poolt registreeritud Venemaa isikkoosseisu ja varustuse kaotused on viimasel ajal olnud tavapärasest suuremad, eriti sõdurite osas.
Viimase kahe nädala jooksul on Venemaa kandnud tõenäoliselt suurimaid kaotusi pärast suurpealetungi esimest nädalat, hindab Briti sõjaväeluure.
Kreml alustas oma suurrünnakut Ukraina vastu möödunud, 2022. aasta 24. veebruaril.
Ukraina on teatanud, et Venemaa kaotas viimase seitsme päeva jooksul 824 võitlejat. See number on enam kui neljakordne võrreldes eelmise aasta juuni-juuliga, mil näiteks jaanipäeva paiku võitlesid Vene väed Severodonetski linna pärast.
„Me ei saa kinnitada Ukraina arvutuse metoodikat, kuid selles näidatud trendid on tõenäoliselt õiged, edastab Briti luure.
Ukraina väidab, et Venemaa on kaotanud kogu sõja jooksul üle 130 000 sõduri. Venemaa pole oma kaotusi kommenteerinud. Sõltumatud hinnangud on üldiselt olnud madalamad kui Ukraina esitatud arvud, kuid näiteks USA on rääkinud kümnetest tuhandetest ohvritest.
Ka Ukraina kannab praegu suuri kaotusi, nendib Briti luure.
Briti luure hinnangul on Venemaa suurte kahjude taga mitu tegurit: vähene väljaõpe, nõrk koordinatsioon ja üldiselt venelaste käsutuses olevad ressursid.
Viimase nädala jooksul on nii Ukraina võimud, Briti luure kui ka Ameerika luurele tuginev mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) omakorda hinnanud, et Venemaa on alustanud Ukraina idaosas uusi märkimisväärseid rünnakuid.
Suurrünnakust rääkis Ukraina riigikaitse- ja julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov.
Ometi on Venemaa Danilovi sõnul oma rünnakutes silmitsi suurte probleemidega. Ta nendib, et Venemaa rünnak edeneb tasapisi, kuid mitte sellisel kiirusel nagu Venemaa lootis.
Venemaa, Ukraina ega ka kolmandad osapoolsed pole väitnud, et Venemaa oleks suuteline oluliseks läbimurdeks.
USA mõttekoda ISW kirjeldas Venemaa rünnakuid kui „piiratud, kuid märkimisväärseid edusamme” Bahmuti linna piirkonnas.
Teisest küljest on edusammud mujal olnud „väheolulised”, leiab ISW.
eestinen.fi
