Politsei on kokaiinisõltuvust tunnistanud Märt Avandiga suhelnud, kuid ei pea vajalikuks menetluse alustamist, sest politsei jaoks on kõige olulisem piirata narkootikumide levikut, mitte karistada sõltuvusse langenud tarbijaid, öeldi ERR-ile politsei- ja piirivalveametist (PPA).
PPA-st öeldi, et Märt Avandiga on suheldud ning juhtumi osas menetlust PPA ei alusta, sest politsei number üks eesmärk on lõhkuda ära vahendajate võrgustikud, et saada narkootikumid kätte enne, kui need jõuavad ringlusesse ja tekitada ühiskonnale tervikuna palju kahju.
“Narkovastases võitluses on meie jaoks seega kõige olulisem piirata narkootikumide kättesaadavust, mitte karistada sõltuvusse langenud tarvitajaid. Narkosõltuvusse sattunud inimesi tuleb aidata sellest ringist välja,” lausus Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Margus Raspel.
Näitleja Märt Avandi tunnistas “Pealtnägijale”, et maadles kokaiinisõltuvuse ja depressiooniga kümme aastat. “”Ma olin võimeline kolm-neli grammi kokaiini oma halvematel päevadel ära tõmbama. Mis on väga-väga suur kogus,” lausus ta.
Raspeli sõnul võib aidata Avandi ülestunnistus teisi sõltlasi.
“See, mis toimub narkosõltlase elus, jääb paljudel juhtudel tegelikult enamiku inimeste jaoks varjatuks. Seetõttu võivad sellised avalikud ülestunnistused, nagu seda tegi Märt Avandi, mõjuda ka šokeerivalt. Neile, kes sellest ringist välja tahavad ronida ja endale abi otsivad, on see enamasti väga raske võitlus ja kindlasti ei ole sellise ülestunnistusega avalikkuse ette tulla lihtne. Loodan, et Avandi ülestunnistus paneb abi otsima ka teisi inimesi, kes on sõltuvusse sattunud,” lausus Raspel.
Kokaiini vahendajaid tabatakse varasemast rohkem
Raspel ütles, et kokaiini vahendajaid tabatakse järjest rohkem kogu Euroopas ja nii ka Eestis.
“Näeme politseinikena oma igapäevatöös seda, et tabame kokaiini vahendajaid varasemast rohkem. Kokaiin pärineb Lõuna-Ameerikast, peamiselt Kolumbiast, Peruust ja Boliiviast. Euroopas vahendatakse kokaiini peamiselt Hollandist ja Hispaaniast. Need on ka need riigid, kust kokaiin peamiselt Eesti turule jõuab. Kokaiini vahendamine toimub peamiselt Eesti suuremates linnades,” lausus ta.
Kokaiini vahendajaid tabatakse rohkem, sest selle tarvitajaid on rohkem kui veel kümmekond aastat tagasi ja põhjuseks on madalam hind. Raspeli sõnul oli kokaiin veel kümme aastat tagasi kalliduse tõttu paljudele kättesaamatu ja levis pigem kindlates ringkondades.
“Täna ei ole enam kokaiini hind võrreldes teiste narkootikumidega oluliselt kõrgem, mis võib olla ka üks põhjuseid, miks politsei ka selle vahendajaid rohkem tabab. Politsei saab inimese vastutusele võtta ka suure koguse narkootikumide omamise eest ja näeme, et selliste tarvitajate tabamisel see on ikkagi läbilõige kogu ühiskonnast,” nentis ta.
Raspeli sõnul on narkootikumide vahendamine nagu ka muu kaubandus liikunud internetti. “Narkootikume müüakse endiselt käest kätte, kuid näeme ka seda, et oluliselt on tõusnud sotsiaalmeedia erinevates gruppides narkootikumide pakkumine,” märkis ta.
Kokaiini turuhind sõltub Raspeli sõnul mitmest tegurist – ostetav kogus, aine mürgisusest, ballastainete hulgast, ostja positsioonist kuritegelikus ahelas. Ühe grammi kokaiini turuhind võib olla umbes 100 euro ringis, ütles ta.
Möödunud aastal konfiskeeris politsei ligi 13 kilogrammi kokaiini.
Suurem äri toimub Tallinnas
Eelmisel aastal registreeris PPA kokku ligi 2750 narkosüütegu, millest rohkem kui 2000 olid narkoväärteod. Narkokuritegusid, mis olid seotud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, registreeris politsei möödunud aastal kokku 644.
Enamasti äritsetakse narkootikumidega suurlinnades ja peamiselt Tallinnas. Suurem osa narkosüütegudest on registreerinud Harjumaal.
Narkosüütegudest suurem osa on väärteod. Väärteomenetlust alustatakse siis, kui inimene on tarvitanud, omanud ja/või valmistanud iseenda tarbeks narkootilist või psühhotroopset ainet. Sellise teo eest saab inimest karistada rahatrahvi või arestiga.
Kriminaalmenetlust alustatakse narkootikumide väikeses koguses käitlemise korral, kui selle eesmärk on aine edasiandmine; suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise korral; aine alaealisele edasiandmise või alaealise narkootilise aine tarvitamisele kallutamise korral; unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise korral ning narkootilise aine levitamise ettevalmistamise korral.
Seaduse järgi loetakse suureks koguseks aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sellise teo eest on võimalik inimest karistada ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Suure koguse käitlemisel grupis või isiku poolt, kes on juba varem narkokuriteo eest süüdi mõistetud, võib olla maksimaalseks karistuseks 15 aastat vangistust ja suure varalise kasu eesmärgil toimepandud narkokuriteo eest on võimalik karistada ka 20-aastase kuni eluaegse vanglakaristusega.
Suures koguses narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid registreeris PPA eelmisel aastal Eestis kokku 516 ja väikeses koguses narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid 42.
Err-ee
