Eksportival tööstusel on käes rasked ajad
Lõppeval nädalal avaldati värskeid numbreid nii Eesti ekspordi kui tööstustoodangu kohta. Positiivseid üllatusi see kahjuks ei pakkunud – kuigi nominaalhindades pole eksport veel vähenenud, siis inflatsiooni arvesse võtteks on kukkumine märgatav. Tööstuse tootmismaht kahaneb endiselt kiiresti, mis näitab, et nõudlus Eesti peamiste eksportkaupade järele on oluliselt vähenenud.
Hinnatõus peidab ekspordi olulist langust
Esmapilgul paistab ekspordiga olevat lugu veel justkui rahuldav. Nimelt jäi mullu detsembris kaupade eksport samale tasemele 2021. aasta jõulukuuga. Selle taustal tuleb aga arvesse võtta, et ekspordihinnad on inflatsioonilises keskkonnas kiirelt kallinenud. Eurodes mõõdetud nullkasv väljendab seega kurba tõsiasja, et tegelikkuses eksporditi kaupasid varasemast palju vähem. Detsembris näitas ekspordihinnaks aastases võrdluses enam kui 19% kasvu, mis lihtsustatult tähendab seda, et koguse poolest kahanes eksport pea viiendiku võrra.
Mitme olulise kaubagrupi müük välisriikidesse kahanes ka eurodes mõõdetuna. Eriti suur mõju ekspordistatistikale oli energiakaupade müügi 74% langusel. Rahalises vääringus eksporditi neid eelmise aasta detsembris vaid 41 miljoni euro eest, samas kui 2021. aasta detsembris küündis müük 158 miljonini. Kolmandiku ehk 76 miljoni euro võrra kahanes elektriseadmete müük. Kui eelnevad kaks kaubagruppi on mõjutatud suhteliselt väikese arvu ettevõtete äriotsustest ja käekäigust, siis tugevalt vähenes müük ka mitmel sellisel tegevusalal, kus eksportivaid ettevõtteid on väga palju. Nii kahanes näiteks 18% mööbli ja valmismajade eksport. Suurtest kaubagruppidest näitas olulist kasvu vaid metalli ja metalltoodete eksport, mis suurenes umbes 30%.
Tööstustoodangu kahanemine räägib nigelast nõudlusest
Suured hinnamuutused muudavad ekspordistatistika tõlgendamise keeruliseks. Nii on mõistlikum vaadata olukorra hindamiseks tööstustoodangu statistikat, millest valdav enamus ju ekspordiks läheb. Eesti tööstustoodangu langus detsembris oli üks euroala suurimatest, tööpäevade arvuga korrigeerituna -11,5%. Võrreldes novembriga, kui tööstustoodang kahanes 12%, oli langus vaid veidi väikesem.
Enim kahanes detsembris protsentuaalselt puitmassi ja pabertoodete tootmine – 40%. Selle tegevusala ärimudelile on tõsise löögi andnud kallid energiahinnad, mis tootmise kohati suisa kahjumlikuks muudavad. Suure kukkumise tegid aga ka mitmed tegevusalad, mis on seotud Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu konjunktuuriga. Nii kahanes näiteks mööblitööstuses tootmine 28%, keemiatööstuses 23% ja puidutööstuse 10%. Tootmismahu kasvu näitas detsembris vaid väike osa tööstusest. Suuremaid kasvunumbreid raporteerisid transpordivahendite tootmisega tegelevad alad nagu laevaehitus ja haagiste tootmine.
Rootsi nõudluse madalseis kestab pikemalt
Soome järel on Eesti tähtsuselt teiseks kaubanduspartneriks Rootsi, kuhu mullu liikus umbes kümnendik siin toodetud kaupadest. Seejuures moodustasid sellest suure osa kaubad, mis on mingil viisil seotud ehitus- ja kinnisvarasektoriga. Nii andsid näiteks puittooted 18% kogu Rootsi suunduvast kaubaveost ja mööbel ning valmismajad 15%. Mis on ehk isegi olulisem on Rootsi tähtsus konkreetsete kaupade koguekspordis. Näiteks kogu mööbli ja valmismajade ekspordist andis Rootsi mullu 22%. Sama suur oli Rootsi osakaal ka tekstiiltoodete ekspordis. Lisaks liikus sinna 15% kogu puiduekspordist. Sedavõrd suured numbrid tähendavad, et Rootsi nõudluse tugev aeglustumine mõjutab selgelt Eesti majanduskonjunktuuri.
Kahjuks osutub Rootsi majanduse käekäik 2023. aastal ilmselt üheks Euroopa kõige nigelamatest. SEB viimase prognoosi kohaselt kahaneb Rootsi SKP tänavu 1,2%. Languse peamised põhjused on inimeste reaalsissetuleku vähenemine ja suur kukkumine ehitusturul. Rootsi kinnisvarahinnad on tõusvate intressimäärade keskkonnas oluliselt langenud. Võrreldes tipuga 2022. aasta veebruaris on eluasemehinnad langenud keskmiselt 15%. Et hinnasula jätkub, siis keskmiselt kahaneb elukondliku kinnisvara hind Rootsis kokku 20%. Selle tulemusena on kinnisvaraarendajad muutunud uute projektide ette võtmisel äärmiselt skeptiliseks. Kui 2021. aastal alustati Rootsis 67 000 elamuehitusprojektiga, siis tänavu kahaneb ehitusmaht vaid pooleni toonasest. Kui üldiselt prognoositakse Euroopas majanduskonjunktuuri paranemist 2023. aastat teises pooles, siis pika vinnaga ehitustegevuse taastumine varasemas mahus võtab Rootsis aega oluliselt kauem.
Majapidamiste nõudluse vähenemine saab olema laiapõhjalisem kui vaid koduostu edasi lükkamine. Et inflatsioon on osutunud palgakasvust oluliselt kõrgemaks, siis väheneb rootslaste reaalpalk selle ja eelmise aasta peale kokku 11%. Õnneks on maksulangetuste ja subsiidiumite toel tegelik majapidamiste kasutatava tulu vähenemine tagasihoidlikum, piirdudes 4%ga. Aina suurema osa sissetulekust viivad aga kõrgemad intressimäärad, mille tõttu kasvab intressimaksete osakaal 2,5%lt 5,5%ni majapidamiste tulust. Nende Eesti ettevõtete jaoks, kes Rootsiga kaupa teevad, tähendab see vajadust pingutada senisest oluliselt rohkem muudel turgudel.
