Politsei pidas sel nädalal Viljandis kinni 52-aastase mehe, keda on alust kahtlustada mitmetes vargustes, mis toime padud koolimajadest ja teistest asutustest.
Viljandi jaoskonna uurimisjuht Meelis Lill rääkis, et vargused Viljandimaa erinevatest ettevõtetest ning koolimajadest sagenesid möödunud aasta detsembrikuu. “Politseid ja kogukonda tegi rahutuks teadmine, et keegi käib ühest asutusest teise, kõneleb sealse personaliga ning võtab siis hoonetest kõike väärtuslikku ja taskukohast, mis parajasti kuskil silma all oli. Vargused olid sagedased ja nende käekiri sarnane – varastati seda, mida lihtne kätte saada ja mida hiljem ka lihtne realiseerida. Asutustest näpati nii rahakotte, sularaha, sülearvuteid, kõrvaklappe, sõrmuseid aga ühel juhul ka suurem tolmuimeja. Ühtekokku kahtlustatakse praegu meest kaheksas sarnases vargusjuhtumis,” kirjeldas Lill.
Uurimisjuht märkis, et kuigi nii mõnestki asutusest õnnestus saada ka turvakaamerasalvestisi, ei õnnestunud meest ühegi sündmuspaiga juurest nii öelda kuumadel jälgedel tabada. „Algas aktiivne töö asjaolude selgitamiseks ning kahtlustatava profiili kokku panemiseks. Üle vaadati hulk salvestisi, suheldi asutuste personaliga, saadi isikukirjeldus ja kui politseinikel oli lõpuks pilt ees, keda kõikides nendes süütegudes kahtlustada, pidasid politseinikud mehe sel nädalal Viljandis kinni,“ kirjeldas politseinik kogu menetlusgrupi aktiivset tööd kogukonna turvalisust õõnestava kurjategija tabamiseks.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotles seejärel kohtult kahtlustatava vahistamist, sest see oli edasiste kuritegude ärahoidmiseks vältimatult vajalik. „Kahtlustataval on koguni viis kehtivat kriminaalkaristust varguste eest. Kuigi ta on olnud nii reaalses vangistuses kui ka saanud riigilt võimaluse teha vangistuse asemel üldkasulikku tööd ja alluda kriminaalhooldusele, on sellele vaatamata alus teda kahtlustada uutes kuritegudes. Seetõttu pole ühtki põhjust arvata, et kahtlustatav suudaks vabaduses seaduskuulekalt käituda ja selle hinnanguga nõustus ka kohus,“ ütles Mardim. Kohtu loal võeti kahtlustatav esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.
„Selgeks sai seegi, et mees ei ole kohalik. Ta on väga liikuva eluviisiga ning suure osa oma elust sarnaste vargustega tegelenud ning nende eest ka vanglakaristust kandnud. Kuivõrd ta on väga liikuva eluviisiga ning praegustel andmetel varastanud sarnasel kombel ka teistes piirkondades, siis on oht, et tema hingel võib olla veel samasuguseid avastamata vargusi. Tema liikuvast elulaadist annab aimdust ka fakt, et üks Viljandist varastatud telefon leiti näiteks mõni aeg hiljem Tartust. Info tema varasemate vägitegude kogumiseks ja nende tõendamiseks jätkub nüüdki kriminaalmenetluses,“ selgitas Lill.
Lill lisas, et kui kellelgi on infot, et nendegi ettevõttes on käinud sel kombel keegi asju varastamas ja kui keegi omab neist juhtumitest ka kaamerasalvestisi, siis tuleks neist politseile teada anda. Lisaks märkis menetlusjuht, et kui muist varastatud kraamist on juba realiseeritud ja osa pandimajades, siis on teada, et näiteks Viljandi kultuuriakadeemiast varastatud suure tolmuimeja jättis mees kuskile ligidusse maha. „Kui keegi on seda kuskil näinud, siis palub politsei sellestki teada anda, sest ehk õnnestub see nii omanikule tagastada,“ palus Lill tähelepanelike linlaste abi.
Ehkki kahtlustatav on menetlusjuhi sõnul tänaseks ühiskonnast isoleeritud ning kogukonnale on seeläbi tagasi antud turvatunne, teeb jätkuvalt murelikuks fakt, kui lihtsasti mees erinevatesse ettevõtetesse ja koolimajadesse kahtlustuse järgi sisse pääses. „Siin aga saavad tegelikult oma asutuste ja sealse personali ning õppijate turvalisuse tagamiseks palju ära teha hoone valdajad ise. Ei tohi lasta tekkida olukorda, kus hoonete uksed on lahti ja kellelgi ei ole ülevaadet, kes ja milliste kavatsustega parasjagu majja siseneb ja seal ringi liigub. Kui teeme selliste inimeste elu ise raksemaks, sulgeme uksed, tunneme huvi, kes ja mis põhjusel võõral territooriumil askeldab, saame selliseid juhtumeid juba eos vältida ja ära hoida,“ rõhutas Lill.
