Ehkki seadus paneb omavalitsustele kohustuse pakkuda kõigile seal elavatele lastele lasteaiakohta ning seda kohustust rõhutab ka hiljutine riigikohtu otsus, ei ole probleem tegelikkuses kadunud ja kõigile kohti ei jätku. Haridusministeerium nuputab lahendusvariante, kuidas lasteaedade ja -hoidude kvaliteeti ühtlustada, et lapsevanemad ei eelistaks tingimata kohta munistsipaallasteaias.
Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) kohaselt peab valla- või linnavalitsus looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanematest vähemalt üks seal elab, võimaluse kohalikus lasteaias käia.
Ka riigikohus tegi veebruari algul otsuse, mille kohaselt on omavalitsustel seaduse järgi selgelt kohustus lasteaiakoht tagada, kuid tõdes, et paraku on paljudel omavalitsustel seaduse täitmisega probleeme. Seejuures oli värske kohtuasi juba kolmas, kus riigikohus kordas seisukohta, et omavalitsusel pole õigust lasteaiakoha andmisest keelduda. Samasugust seisukohta on väljendanud ka õiguskantsler.
Hoolimata kohtuotsustest seisab lapsevanem, kes soovib oma lapsele kodulähedast lasteaiakohta, reaalsuses sageli silmitsi olukorraga, mida seaduse kohaselt ei peaks ette tulema: vaba kohta munitsipaallasteaias lihtsalt pole.
Haridusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets kinnitas ERR-ile, et lapsevanemail on õigus alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest omavalitsuselt lasteaiakohta nõuda. Seejuures võib kuni kolmeaastaste laste puhul asendada lasteaiakoha lapsehoiuga, aga seda vaid vanema nõusolekul. See nõusolek peab olema teadlik ja vabatahtlik, rõhutas Rajamets.
“Praegu töötame lahendusvariantide kallal, kuidas ühtlustada lastehoiu ja lasteaia pakutavat teenust kvaliteedis kaotamata. Kohtume lähipäevadel ministeeriumi töörühmaga ja plaanime kokku saada kohalike omavalitsuste esindajatega, kuulamaks nende konkreetseid ettepanekuid, mis aitaks olukorda lahendada,” sõnas ta.
Rajametsa sõnul on ettevalmistamisel alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille eesmärk on ühtlustada lastehoidude ja lasteaedade kvaliteeti.
Lastehoiud: meid suretatakse välja
Eesti lastehoidude liit väljendas oma rahulolematust praeguse olukorraga jaanuari lõpus ministeeriumile saadetud kirjas. Liit teatas seal, et praeguste seaduste ja regulatsioonide koosmõjul lastehoide diskrimineeritakse ja nad suretatakse välja, sest lastehoiud ei ole võrdsed lasteaia ega -sõimega.
“Lapsevanemad keelduvad lapsehoiuteenuse kasutamisest, nõudes kohalikult omavalitsuselt kompensatsiooni või kohta lasteaias. Seda tehakse üha rohkem ka kohtu kaudu ja avaliku laimukampaaniaga,” kirjutas liit.
Kuigi seadus käsitleb lastehoidu sotsiaalvaldkonna teenusena, siis tegelikkuses ei tähenda see liidu teatel vähemat õppe- ja kasvatustööd. Liit heidab omavalitsustele ette, et eralastehoidude toetussummat on võrreldes lasteaedadega aasta-aastalt vähendatud ja loomulikult ei soovi lapsevanemad kasutada teenust, mille eest peavad rohkem maksma.
“Täna on tegutsemas mitmeid lapsehoide, kelle kvaliteet on väga kõrge ja kohati kõrgem kui mõne lastesõime oma, aga seaduse silmis ei kvalifitseeru need hoiud võrdväärse teenusepakkujana,” tõdesid lastehoidude esindajad.
Nad tõid probleemkohana välja ka asjaolu, et kuna lasteaed on haridusasutus, saab selle kohatasust tulumaksu maha arvata, aga lastehoiu puhul pole see võimalik.
Lastehoiud kardavad, et enne kui uus alushariduse ja lapsehoiu seadus jõutakse vastu võtta, kaovad lastehoiud Eesti haridusmaastikult sootuks, sest praegune süsteem on tekitanud olukorra, kus vanemad võitlevad selle nimel, et just lasteaiakoht saada.
Vajalikul hulgal munitsipaalkohtade loomine neelaks miljoneid
Möödunud sügisel pöördus ka Harjumaa omavalitsuste liit haridusministeeriumi poole, sest Harjumaa mitmetes kohalikes omavalitsustes, sealhulgas Harku, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vallas, ei ole võimalik tagada alla kolmeaastastele lastele munitsipaallasteaia kohta.
Kui tahta seda tagada kõigile Harjumaal lasteaiakohta vajavale 2500 lapsele, tuleks liidu hinnangul juurde ehitada 25 kuuerühmalist lasteaiahoonet, sellist investeeringut ei pea omavalitsused aga mõistlikuks. Seepärast moodustub neis valdades koolieelsete lasteasutuste võrk munitsipaal- ja eralasteaedadest ning lapsehoiuteenuse pakkujatest.
Lisaprobleemina tõid nemadki välja tulumaksutagastuse puudumise lastehoidude puhul.
Liit tegi ettepaneku muuta koolieelse lasteasutuse seadust nii, et valla- või linnavalitsus võib pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha asendada lapsehoiuteenusega ning et kõigile kuni kolmeaastastele lastele osutatavat teenust käsitletaks lapsehoiuteenusena.
“Niisugune lähenemine vähendaks lasteaiakohtade subjektiivset eelistamist lapsehoiuteenusele ning tagaks tulumaksuseaduse muutmata jätmisel võrdse kohtlemise ka tulumaksutagastuse osas,” pakkus Harjumaa omavalitsuste liit välja.
Ministeerium viitas liidule saadetud vastuses plaanile välja töötatava alushariduse ja lapsehoiu seaduselaga lasteaedade ja -hoidude kvaliteeti ühtlustada. Sellega seoses peaks ministeeriumi hinnangul ka tulumaksuseadust niiviisi muutma, et lastehoidu kasutatav vanem saaks õiguse need kulud oma tuludest maha arvata.
Vanemale jääb õigus nõuda kohta lasteaias
Haridusministeeriumi alushariduse valdkonna juhi sõnul lubab seadus omavalitsusel munitsipaallasteaia pidamise asemel osta teenust hankega eraettevõttelt ning Harjumaa omavalitsuste praktikat, kus koolieelsete lasteasutuste võrgu moodustavad nii munitsipaal- kui ka eralasteaiad ja lapsehoiuteenuse pakkujad, nimetas ta seega igati õiguspäraseks.
“Mõlemal juhul jääb kohaliku omavalitsuse üksus endiselt kohustatud isikuks, kes peab tagama lapsele ja perele teenuse KELS-is sätestatud tingimustel,” sõnas Rajamets.
Erinevalt haridusvaldkonda kuuluvast lasteaiateenusest ei pea aga sotsiaalvaldkonda kuuluv lapsehoiuteenus tagama alusharidust.
“Lasteaed on õppeasutus, lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus. Kuigi lapsehoiuteenuse pakkujad on väga tublid kohalike omavalitsuste üksuste koostööpartnerid ja pakuvad kvaliteetset teenust, ei saa lapsehoiuteenust samastada lasteaiateenusega ja vanemale jääb igal juhul õigus nõuda oma lapsele kohta lasteaias,” tõdes Rajamets.
Lastehoidude liidu pöördumise kohta märkis haridusministeeriumi esindaja, et ministeerium seisab hea hariduse kvaliteedi eest kõikides haridusastmetes.
“Lastele, kellele kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda tagada kohta lasteaias, tuleb kompenseerida eralastehoiu tasu samadel alustel munitsipaallasteaia kuludega. Sellele lisaks hüvitavad paljud kohaliku omavalitsuse üksused vanemale lastehoiukoha kasutamisega kaasnevad mõistlikud kulud vastava nõude esitamisel, näiteks sõidukompensatsioon,” tõi ta välja.
Rajamets lubas, et alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu ettevalmistamisse kaasatakse kõik huvirühmad.
Err.ee
