Olustvere mõisas toimunud SEB põllumajandusseminaril arutlesid panga ja põllumajandussektori esindajad hetkeolukorra ja tuleviku üle. Kuigi möödunud aastad on pakkunud sektorile mitmeid väljakutseid, näevad eksperdid tulevikku pigem optimistlikuna. SEB põllumajandusportfell on kahel järjestikkusel aastal kasvanud 15%.
SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi tõdes, et pandeemia mõjul tekkinud tarnekriis tõi suuremalt esile toidujulgeoleku ja isevarustatuse olulisuse. „Eelmisel aastal said need sõnad seoses Venemaa agressiooniga veelgi suurema tähenduse,“ ütles Mägi.
„Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt oluline majandusharu. Samal ajal sõltub sektor väga paljudest erinevatest teguritest – ilmastikust, tarneahelate kindlusest, poliitilistest otsustest ja suhetest. Järjest olulisemaks muutub riskide hindamine ja nende maandamine,“ nentis Mägi.
Jätkusuutlik majandamine annab eelise
Seminarilt jäi kõlama, et üha olulisemaks muutub jätkusuutlik ja vastutustundlik majandamine, et põllumajandussektor edukalt toimiks.
„Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikuid tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile,“ selgitas Mägi. Ootused keskkonnateadlikkuse tõusu osas on rohepöördega seoses kasvanud ning sellest tulenevalt on ka Euroopa Liidu poolsed toetused järjest rohkem jätkusuutlike nõuetega seotud. Mägi sõnul keskendutakse käesoleval toetusperioodil tugevalt kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitmekesisusele ning sellest tulenevalt on ligi 40% toetuseelarvest suunatud just nende teemade arendamisse ja parendamisse.
Põllumajanduses tuleneb oluline osa CO2 jalajäljest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest ning nende tootmiseks vajamineva kütuse põletamisest. „Siin paistab Eesti põllumees võrreldes teiste Euroopa riikide põllumeestega vägagi eeskujulikult silma,“ tõdes Mägi ja lisas, et võrreldes teiste Euroopa põllumeestega, on meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine hektari kohta ülimalt tagasihoidlik – väetisetarve hektari kohta on meil pea kaks ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem. „Ära märkimist väärib ka see, et maheda põllumajandusmaa osakaal on meil 22%, mis on Euroopa keskmisest näitajast peaaegu kolm korda suurem. Nendele näitajatele tuginedes võib julgelt väita, et meie tootja on juba täna keskkonnasäästlikult ja suure vastutustundega majandanud,“ ütles Mägi.
Tulevikuvaade on optimistlik
Mägi tõi välja, et toetudes Euroopa Keskkonnaagentuuri statistikale, võib öelda, et meie piirkonna põllumeeste väljavaade tuleviku osas on parem kui näiteks Lõuna-Euroopal. „Lõuna-Euroopa põllumajandus on rohkem mõjutatud ilmastikust. Kui eelmise aasta rekordiliselt kuum suvi mõjutas sealset saaki märkimisväärselt, siis Eesti kahju ei kannatanud, kuna asume geograafiliselt leebemas piirkonnas,“ ütles Mägi. Ka tulevikuks nähakse, et lõunapoolsete piirkondade saagikus jätkab pigem langevas ja põhjapoolsete regioonide saagikus tõusvas trendis. „Ennustatakse, et tänu klimaatiliselt soodsatele tingimustele meie regioonis võiks järgneva 30 aasta vaates nisu keskmine saagikus tõusta kuni 10%,“ sõnas ta.
Mägi lisas, et nii teravilja saagikus kui ka piimatoodang on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilsena ning iga aastaga on tootlikkus paranenud. „Eesti põllumajandusettevõtjad on oma tegevusse ja arengusse edukalt investeerinud ning meie farmid on keskmisest suuremad ja kaasaegsemad,“ tõi Mägi seminaril esile meie põllumeeste häid majandamisoskuseid.
allikas: pressiteated
