Täna allkirjastati määrus, mis võimaldab hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mis on põhjustatud Vene agressioonist Ukrainas.
Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas täna määrust alla kirjutades, et kalandussektori tegevus on osa Eesti toidutootmisest, mis on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. „Kalandussektor on saanud tugeva majandusliku löögi, mille on põhjustanud hüppeline sisendite, eriti energia hinnakasv,“ täpsustas Kruuse toetuse vajalikkust.
Hüvitiste perioodiks on valitud ajavahemik 2022. aasta 1. märtsist kuni 31. detsembrini ehk hüvitatakse elektri ja kütuse hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu. Elektri maksumuse lisakulu hüvitist saavad taotleda vesiviljelustoodete tootjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Diislikütust kasutatakse kõige rohkem kaugpüügil ning Läänemere traalpüügil. Seepärast saavad taotleda hüvitist püügil kasutatava kütuse maksumuse lisakulu eest just need kaks püügivaldkonda.
Püügisektorile on kütuse hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 500 000 eurot. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku vähemalt 3,79 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 200 000 eurot.
Lisaks märkis Kruuse, et fondi abil on ettevõtjad juba varem teinud olulisi investeeringuid, et minna üle säästavamale energiakasutusele, kuid tehnoloogia arengukiirus on seadnud omad piirid. „Merel kalapüügiks kasutatavate laevakütuste asendamine mõne muu energiakandjaga on keeruline, sest puuduvad head alternatiivid,“ avas Kruuse otsuse tagamaad. Samas näeb Kruuse, et tehnoloogia arengukiirusest hoolimata on sektoril võimalus panustada oma energiakindlusesse. „Paneme ettevõtetele südamele, et praegu aitab küll riik kriisi mõjusid leevendada, aga tegelikult peab igaüks ka ise enda plaanid ja investeeringud läbi mõtlema selliselt, et sarnased kõikumised tulevikus paremini üle elada,“ ütles Kruuse.
Ettevõtjaid toetatakse kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärk on võimaldada elujõuline ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal.
Kalandussektori ettevõtjad saavad hüvitist taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu. Taotluste vastuvõtt kütuse lisakulude hüvitamiseks algab veebruaris ning elektri lisakulude hüvitamiseks märtsis. Toetust antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020“ rahadest, millest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.
