Järjekordne ebakindel algus aastale
2023. aasta on alanud maailmamajanduse jaoks taas ebakindlalt, ent iseenesest pole selles midagi uut – taoline ebakindlus on meid saatnud juba koroonapandeemiast saati. Ukraina sõja algusest möödub peagi aasta ja kuigi püsib lootus, et Venemaa agressioon saab ühel päeval lõplikult tagasi löödud, ei julge keegi ennustada, millal see aeg koidab. Kuigi Euroopa on olnud üllatavalt paindlik Vene energiasõltuvusest lahti rebimisel, tähendab toimunu paratamatult, et hirm energianappuse ees jääb majandust painama pikemaks ajaks. Koroonapandeemia ajal jõulise tagasituleku teinud inflatsioon saavutas mullu energiahindade tuules enneolematud kõrgused ning kahjustas tõsiselt inimeste ostujõudu. Ehkki praeguseks on hinnatõus veidi leevenenud, oleme me endiselt väga kaugel sellest, et olukorda normaalseks pidada. Seetõttu on keskpangad veel mõnda aega jätkamas intressitõusudega, mis muudavad laenamise kallimaks ja majanduskliima seeläbi varasemast palju jahedamaks.
Ent kõige selle juures on maailmamajandus suutnud pakkuda ka positiivseid üllatusi. Hoolimata pessimistlikest ennustustest oli mullune majanduskasv väga paljudes riikides üle ootuste hea. Suureks toeks olid selle juures tugevad tööturud. Kõrge tööhõive ja kiirenev palgakasv lubasid tarbijatel jätkata kulutamist vaatamata ebakindamale vaatele tulevikule ning kiirele inflatsioonile. Sisetarbimise kasv andis ettevõtetele omakorda signaali, et ehk ei ole majanduse aeglustumine liialt järsk ja seetõttu ei tasu ka enda äritegevuse planeerimisel liialt konservatiivne olla.
Kõige selle taustal on täpsete majandusprognooside koostamine endiselt kontimurdev ülesanne. Seetõttu kipuvad variatsioonid analüütikute hinnangutes lähitulevikule olema väga suured, alustades lühiajalisest majanduskasvu aeglustumisest ja lõpetades järsu majanduslangusega. SEB vaade majanduse tulevikule proovib neid äärmuseid vältida, ent meie hinnangul ei ole suurel osal arenenud maailmast 2023. aastal pääsu majanduskasvu jäämisest nullilähedaseks või isegi väikesest majanduslangusest.
Euroala majandus tänavu ei kasva
Eesti jaoks on kõige olulisem euroala majanduse väljavaade, mis määrab ära siinsete eksportijate äri edulootused. Siiani on euroala majandusnäitajad olnud üllatavalt head. Pärast pikaleveninud koroonapandeemiat on majapidamised olnud altid naasma endiste tarbimisharjumuste juurde ja kõrge inflatsioon pole suutnud seda trendi murda. Hoogsa tarbimise tuules on tööturud püsinud tugevad ja tööhõive kasvanud. Sellele vaatamata on tarbijakindlus langenud paljudes euroala riikides ajalooliselt madalaimate tasemeteni, mida põhjustab ühelt poolt kiire hinnatõus ent teisalt ka suur ebakindlus majanduse tuleviku osas. Euroopa majandusel pole võimalik neid negatiivseid trende lõputult eirata. SEB prognoosi kohaselt on euroala sattunud lühiajalisse majanduslangusesse, ent aasta teises pooles õnnestub suurel osal riikides sellest väljuda, mistõttu jääb euroala sisemajanduse kogutoodang tänavu mullusele tasemele. Et tõsist langust õnnestub euroalal vältida, siis taastub majanduskasv suhteliselt kiiresti ja 2024. aastaks ootame juba ligi 2% suurust SKP tõusu.
Eesti eksportööride jaoks muudab olukorra mõnevõrra hapramaks tõik, et kahe Eesti kõige tähtsama kaubanduspartneri – Soome ja Rootsi – 2023. aasta SKP muutus saab olema miinusmärgiga. Sügavamaks osutub majanduslangus Rootsis, kus tänavu oodatakse SKP kahanemist 1,2% võrra. Eesti jaoks on eriliselt murettekitavad suure languse põhjused. Nimelt kannustab Rootsi majanduslangust kinnisvara- ja ehitussektori äkiline pidurdumine. SEB prognoosi põhjal kahaneb alustatud elamuehituse maht Rootsis tänavu vaid pooleni 2021. tasemest. See saab olema tõsine raskus Eesti eksportivale tööstusele, kelle jaoks just Rootsi kinnisvaraturu kõrgkonjunktuur on viimastel aastatel häid ärivõimalusi loonud. SKP kahanemist on oodata ka Soomes, ent seal saab langus olema oluliselt tagasihoidlikum, piirdudes 0,3%-ga.
Eesti suudab suurt majanduslangust vältida
Eesti majanduse trendid on viimastel kvartalitel olnud äärmiselt sarnased ülejäänud euroala riikidega. Kuigi inflatsioon on olnud rekordiliselt kiire, siis on majapidamised seda suutnud siiani üllatavalt hästi trotsida. Siiski on majanduskonjunktuuri halvenemine aina enam tuntav ja tarbijad muutunud ostude tegemisel ettevaatlikumaks. Seetõttu jääb eratarbimise kasv püsihindades tänavu nullilähedaseks. Suurimate muredega peavad sel aastal rinda pistma eksportivad tööstusettevõtted. Oluline osa siinsest tööstusest on ühel või teisel moel seotud Põhjamaadega, sealhulgas eriti just sealse kinnisvaraturuga. Ehituse madalseisu ületamine võtab aega ja seetõttu viibib ka nõudluse taastumine pikemalt. Vaatamata nendele negatiivsetele trendidele, suudab Eesti majandus 2023. aastal jääda tervikuna siiski plusspoolele, kasvades napi 0,2% võrra. Kuigi töötus mullusega võrreldes tõuseb, jääb olukord tööturul suhteliselt stabiilseks ja palgakasv kiireks. Viimase taganttõukajaks on ka inflatsioon, mis küll oluliselt rahuneb, ent eelmise aasta alguse madalama võrdlusbaasi tõttu kujuneb tänavuseks inflatsiooninäiduks siiski 8,5%. Majanduskonjunktuur hakkab tänaste prognooside kohaselt paranema aasta teises pooles ja 2024. aastal kasvab Eesti majandus juba 3,5%.
Tutvuge lähemalt ka põhjaliku SEB värske majandusprognoosiga.
