Inimkeha keskmine temperatuur on langenud alates 19. sajandist, mil saksa arst Carl Reinhold August Wunderlich määras inimese kehatemperatuuri 37 kraadi Celsiuse järgi. Seda väidavad Stanfordi ülikooli teadlased, kes võrdlesid USA kodanike tervisekäitumise andmeid 157 aasta jooksul.
Teadlased teadsid juba varem, et inimese kehatemperatuur on umbes pool kraadi madalam kui üldtunnustatud 37 kraadi Celsiuse järgi, kuid Stanfordi uuring näib näitavat, et kehatemperatuur on tõepoolest muutunud. Selle valguses ei oleks tegemist mitte 19. sajandil tehtud mõõtmisveaga, mistõttu temperatuur on hinnatud tipptasemel, vaid keha temperatuuri tegeliku, pideva langusega.
Stanfordi uuring näitas, et nii meeste kui ka naiste kehatemperatuur langes umbes 0,03 kraadi Celsiuse võrra igal kümnendil. Alates 19. sajandi algusest, mil registreeriti kodusõja jaoks värvatud inimeste terviseandmed, on meeste keskmine temperatuur langenud 0,59 kraadi Celsiuse võrra. Aastatel 2007-2017 oli keskmine kehatemperatuur 36,5 kraadi. Stanfordi ülikooli teadlased avaldasid uuringu tulemused 2020.
Mis mõjutab temperatuuri?
Inimese kehatemperatuur kõigub päeva jooksul umbes 0,5-1 kraadi võrra ja tõuseb, kui keha reageerib näiteks infektsioonile või bakteritele. Võimalik, et paranenud hügieeni- ja tervishoiutingimused on viinud erinevate infektsioonide vähenemiseni. Seda võib seletada eelkõige hambaravi ja seega ka suuõõne infektsioonide vähenemisega, aga ka antibiootikumide kasutamise suurenemisega.
Arvatakse, et siseruumide õhutemperatuuri reguleerimine, mis on lääneriikides muutunud tavaliseks, võib samuti mõjutada kehatemperatuuri muutusi. Enam ei ole külm.
- Mina ise arvasin kohe, et selle aja jooksul on muutunud eluruumid ja eluviisid,” ütleb Sirkka Rissanen, Töötervishoiu Instituudi vanemteadur.
Ta lisab, et ka sellised tegurid nagu inimeste vähene aktiivsus ja toitumise paranemine ning kehakaalu suurenemine võivad mõjutada põhiainevahetust.
- Kõrge kehatemperatuur on ebaökonoomne, kui selle toimimiseks on vaja saada palju toitaineid. Kui tervis ja elutingimused on muutunud, on keha suutnud soojuse tootmist kontrollida, ütleb Rissanen.
Teisalt ei saa kehatemperatuur langeda liiga madalale, et keha saaks toimida. Nimelt vajavad keha ensüümid töötamiseks õiget kõrget temperatuuri.
- Kui läheme liiga madalale, kukuvad nende funktsioonid kokku.
Lisaks suureneb haigustekitajate arv, kui kehatemperatuur langeb tasemele, kus enamik neist suudab veel ellu jääda.
- Evolutsioonis tehakse kogu aeg valikuid, milline on optimaalne temperatuur. Jah, keha reageerib kindlasti, kui temperatuur langeb liiga madalale.
Veelgi kiirem muutus Boliivias
Stanfordi uuringust huvitatud antropoloogid testisid, kas sarnast muutust võib täheldada Boliivia põlisrahvaste tsimanide seas, keda kaasaegne eluviis ei mõjuta. Selles California Ülikooli Santa Barbara uuringus täheldati kehatemperatuuri kiiret langust 36,5 kraadini. Tsimani inimeste kehatemperatuur langes 16 aastaga sama palju kui USAs peaaegu 200 aasta jooksul.
Kliimaseadmed, küte ja jooksev vesi ei ole suutnud sellele temperatuurimuutusele kaasa aidata. Teadlaste hinnangul on Tsimane’i hõimul endiselt üsna palju nakkusi ja haigusi, mistõttu nad ei usu, et nende vähenemine üksi seletab kehatemperatuuri langust. Nad oletavad, et antibiootikumid võivad alandada kehatemperatuuri mitte ainult aktiivse põletiku, vaid ka inimese soolestikus elavate bakterite arvu vähendamise kaudu.
- Ka see võib avaldada mõju. Mikrobioota reguleerib toitainete omastamist ja aitab kaasa ainevahetusele, ütleb Rissanen.
- Antibiootikumid tapavad kahjulikke mikroobe, hävitades kasulikke mikroobe. Ainuüksi toidu seedimine, milles osalevad mikroobid, kulutab energiat ja tekitab soojust.
Kuid kehatemperatuuri languse täpne põhjus ei ole teada.
