Lastearstide nappus viib laste ravi kvaliteedi languseni, sest väiksemates kohtades on puudus piisava väljaõppega meedikutest ja noored arstid eelistavad siirduda tööle Tallinnasse või Tartusse. Lastearstide selts pöördus murega sotsiaalministeeriumi poole ja korraldab probleemide arutamiseks ümarlaua.
Eesti Lastearstide Selts plaanis juba enne koroonapandeemiat võtta päevakorda küsimuse, kuidas tulla toime lastearstide nappusega ja millistes haiglates on probleemid kõige teravamad. Pandeemiaperioodil olid arstid nii hõivatud, et asi jäi soiku, kuid mured on aastate jooksul järjest teravnenud.
Eesti Lastearstide Seltsi president, TÜ Kliinikumi Lastekliiniku lastereumatoloog Chris Pruunsild rääkis ERR-ile, et seltsi eelmised juhatused on juba kaardistanud lastearstide keskmise vanuse ja kui palju neid kuskil töötab, kuid haiglati erineb arusaam sellest, kui palju lastearste tarvis on.
“Lastearste ei jätku kõikjale,” võttis ta peamise murekoha kokku ja tõi näite, et selle eriala arsti vajavad nii Võru kui peatselt ka Pärnu haigla, samuti puudub lastearst Hiiumaal.
Keeruliseks teeb otsingud asjaolu, et haiglad, kus võetakse vastu sünnitusi, vajavad niisuguseid lastearste, kes on võimelised ka sünnituse juures vastusündinutega tegelema ning see pädevus on ainult vastsündinutega tegelevatel arstidel, laste intensiivraviarstidel ja mõnel noorel arstil, kes on residentuuris spetsiaalselt vastava väljaõppe läbinud.
Lastearstide puudus viib aga ravikvaliteedi languseni. “Kui olla lastekliinikus öövalves, saame kõnesid, kus kohtades ollakse reaalselt lastega hädas, sest pole vastavat väljaõpet,” tõdes Pruunsild.
Ta lisas, et Eesti väiksuse tõttu on võimalik laps suuremasse keskusesse saata ning osa tervisehädasid kaugkonsultatsioonide abil ära lahendada, kuid Euroopa Pediaatria Akadeemial, kuhu kuulub ka Eesti Lastearstide Selts, on niisugune seisukoht, et iga laps peaks saama pädevat arstiabi elukoha lähedalt.
Murekohaks on ka Ida-Virumaa, mille keskhaigla ülemarst Toomas Kariis on näinud kõvasti vaeva, et sinna lastearste leida.
“Need on suured, mitte väiksed kohad. Lastearstidest on puudus, abi on ebaühtlane ja sellest hakkab ravikvaliteet langema. See tuleb riiklikul tasandil läbi rääkida,” lausus Pruunsild, kelle sõnul on paljud väiksemate kohtade lastearstid ülekoormatud ja mõned neist ei pääse suvel puhkuselegi.
Noored arstid eelistavad töötada keskustes
Ehkki lastearstiks spetsialiseerujaid võetakse residentuuri kogu aeg vastu, on murekohaks see, et noored arstid ei ole motiveeritud väikestesse kohtadesse tööle minema, eelistatakse suuremaid keskusi ja nähakse oma elu ennekõike Tallinnas või Tartus.
“Kui aga haiglal on tõeliselt vajadus ja nii palju sünnitusi aastas, et on vaja lastearsti, tuleb sinna see noor leida. See on meie ühine panus, kuidas see asi liikuma saada,” nentis Pruunsild.
Probleemide arutamiseks korraldab lastearstide selts veebruari alguses ümarlaua, kuhu ootab nii sotsiaalministeeriumi, haigekassa kui ka haiglate esindajaid.
Lastearstide seltsi presidendi sõnul tuleks need küsimused riiklikul tasandil läbi rääkida ning otsustada, millistes paikades on mõistlik lastearstiteenust pakkuda ja millistest saata patsiendid suuremate keskuste haiglatesse ning kuidas motiveerida noori arste keskustest väljapool töötama.
“Meile võidakse ka vastata, et kuna laste sündimus on vähenenud ja mõnes piirkonnas polegi nii palju lapsi, ei saagi haigla pakkuda sünnituste vastuvõtmiseks kvaliteetset teenust, peabki tulema võrgustunud haiglast Tartusse. See on arusaadav, aga tuleb ära kaardistada, millised kohad vajavad kohapealset abi,” võttis Pruunsild teema kokku. “Arste on vähemaks jäänud, aga ka elanikke on vähem, koolegi suletakse. Tuleks selgeks saada, mis on nende kohtade enda nägemus.”
12. detsembril saatis lastearstide selts sotsiaalministeeriumile kirja, kus teavitas ümarlaua toimumisest ja kutsus tervise- ja tööminister Peep Petersoni seal osalema, et arutada, kes vastutab laste ravi eest Eesti haiglavõrgus. Kuna kiri jäi vastuseta, korrati kutset 21. detsembril ja kui seegi pöördumine vastust ei saanud, saatis seltsi president alanud aasta 3. jaanuaril ministeeriumile veel kolmandagi kirja, kus päris aru, kas minister või terviseala asekantsler saavad osaleda.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla kinnitas ERR-ile, et ministeeriumi esindaja osaleb ümarlaual kindlasti.
Err.ee
