Eesti paistab Euroopas silma kõrge omaosaluse poolest tervishoius ja suur osa inimeste makstavatest kuludest on kulutused ravimitele. Teisipäeval tutvustatud ravimipoliitika soovitab suurendada hüvitisi madalama sissetulekuga inimestele.
2021. aastal müüdi Eestis ravimeid 471 miljoni euro eest ehk iga elaniku kohta olid kulutused ravimite ostmiseks 314 eurot, sellest 110 eurot tuli inimestel endal kinni maksta.
Kuigi haiglas manustatavad ravimid on tasuta ja haigekassa hüvitab paljude retseptiravimite puhul osa nende maksumusest, soovitab värske ravimipoliitika leida võimalusi kehvemal järjel inimestele suurema ravimihüvitise maksmiseks.
“Meile soovitatakse sihitada seda hüvitist natukene täpsemalt ehk kui meil õnnestuks saada kokkulepped ja andmed inimeste sissetulekute kohta, siis me võiksime sihtida seda rohkem väiksema sissetulekuga inimestele,” rääkis haigekassa ravimite osakonna juht Erki Laidmäe.
Strateegias tuuakse välja, et retseptiravimite kõrval võivad patsientidele kulukad olla ka käsimüügiravimid. Laidmäe sõnul on käsimüügiravimid suhteliselt odavad ning mõeldud lühiaegseks kasutamiseks. Mõningaid hädavajalikke käsimüügiravimeid juba ka hüvitatakse.
“Põhimõttelsielt on see võimalik, aga nende käsimüügiravimitega ongi nii, et nende seas ei ole ülemäära palju asju, mis inimesele vajalikud on,” ütles Laidmäe.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõuniku Laura Viidiku sõnul on kavas madalama sissetulekuga inimeste omaosaluskoormuse vähendamine. Üheks võimaluseks on tema sõnul inimeste teadlikkuse tõstmine.
“Kui retspetiravimite puhul meil ka täna on apteekritel nõue pakkuda kõige soodsamat alternatiivi, siis käsimüügiravimite puhul me tihti ei tea, mis alustel patsient selle otsuse teeb ja kas tal on piisav teadlikkus, et ka sel on odavamad ja mõnevõrra kallimad alternatiivid,” selgitas Viidik.
Teiseks võimaluseks on tema sõnul ravimite käibemaksu alandamine seniselt üheksalt protsendilt viiele. See annaks haigekassa eelarvesse hinnanguliselt kümme miljonit lisaraha, mida saaks kasutada just riskirühmadele täiendava hüvitise maksmiseks.
Kui kõrge omaosaluse murele alles hakatakse lahendust otsima, siis strateegias väljapakutust kõige esimesena saab teoks apteegiteenuse uuendamine.
“Teenused, millest on räägitud, on põhjalikum ravimite kasutamise hindamine, kus rohkelt ravimeid kasutatavatel patsientidel vaadatakse korraga kõik tema ravimid üle, hinnatakse, milliseid ravimeid mismoodi peab võtma,” rääkis ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius.
Tulevikus võiks apteegist saada ka näpunäiteid suitsetamisest loobumiseks ja elustiili korrigeerimiseks.
Err.ee