Sotsiaalkomisjon kiitis heaks Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide poolt esitatud muudatusettepanekud eelnõule, mille kohaselt pikeneb haigushüvitise maksmise ajutine kord kuue kuu võrra ja jätkuvalt hüvitatakse haigeks jäänud töötajale kodus olemine alates teisest haiguspäevast.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt selgitas, et olukorras, kus haigestumine nii grippi kui kroonviirusesse ja teistesse viirushaigustesse on tõusuteel, on otsus ennekõike abiks neile, kes teenivad väiksemat või keskmist palka ega saa teha kaugtööd. „Alternatiiv olnuks see, et inimesed lähevad köha ja nohuga tööle ning nakatavad teisi, et mitte oma laenumaksete ja muude kuludega hätta jääda.“
Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul on haiguste hooajajal inimestele vastu tulemine ainuõige. „See on kindlasti samm inimeste suunas, kuid riigi eesmärk peab olema suurem. Tuleb minna inimeste aitamisega kaugemale – ajutise muudatuse pikendamise asemel tuleks see kehtestada püsivana,“ märkis ta.
2021. aasta algusest kehtiv ajutine haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ja Haigekassa alates kuuendast päevast, pikeneb 30. juunini 2023. Hinnanguliselt nõuab see Haigekassa eelarvest 16 miljonit lisaeurot ning Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul on need rahalised vahendid 2023. aasta eelarves olemas. Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Keskerakonna algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) on Riigikogu täiskogu päevakorras 28. detsembri erakorralisel istungjärgul.
