Kuna abivajajate arv aina suureneb, annab linn lisaraha eakatele ning kasvatab puuetega inimeste kodu kohandamise toetust suisa kahekordseks.
Abilinnapea Betina Beškina sõnul on uuel aastal vaja hoolitseda, et lastega pered, eakad, erivajadustega inimesed jt hätta sattunud tuleks keerulisel ajal toime. Nii kasvab sotsiaaltranspordile mõeldud raha linnaeelarves 2,9 miljoni euroni. “Kütuse hinnad on tõusnud ja neile vajalikke käike soovib teha üha rohkem inimesi,” lausus Beškina.
Isikliku abistaja pakkumiseks annab linn kokku 1,1 miljonit eurot ehk üle 300 000 euro rohkem kui tänavu. “Sagedast abi kodus vajab samuti üha rohkem inimesi,” põhjendas Beškina.
Juhtumid üha keerulisemad
Raske ja sügava puudega lastele tugiisiku pakkumiseks on Tallinn uueks aastaks planeerinud 3,2 miljonit eurot. Järgmisel aastal ei toeta seda teenust enam Euroopa Sotsiaalfond ning riik ise pole vajalikku raha leidnud. “Nii on ka see teenus algavast aastast kohalike omavalitsuste kanda,” märkis Beškina. “Kõigest hoolimata soovime täies mahus jätkata raske ja sügava puudega laste toetamist. Näiteks nendele hoiukodu pakkumiseks on 2023. aasta eelarves ette nähtud 550 000 eurot. Järgmisel aastal on vaja hakata looma ka uusi kohti, sest teenust vajavate laste arv kasvab. Samuti muutuvad juhtumid üha keerulisemaks ja seetõttu on hoiukodu kallinenud.”
Õppeaasta alguse toetus tõuseb tuleval aastal 50 eurolt 75 eurole, linnaeelarvest nõuab see ligi 1,2 miljonit eurot.
Pensionilisa tõuseb
Puuetega inimestele kodu sobivamaks muutmiseks tõuseb eluruumi kohandamise toetus 3200 euroni senise 1600 euro asemel ehk siis suisa kahekordseks. Toetust saavad ametlikud tallinlased, kellel on raske või sügav puue.
Toimetulekuraskustes peredele toetuse maksmiseks on 2023. aastaks linn planeerinud üle 700 000 euro, tänavusest 250 000 euro võrra rohkem. “Toetus on mõeldud lastele, tööealistele inimestele ja vanaduspensionäridele, kes on sattunud ajutistesse majanduslikesse raskustesse,” selgitas abilinnapea. “Toetust saab näiteks ravimite ostmiseks, laste huvitegevuse ja sportimise toetamiseks jm ettenägematuteks kuludeks.”
Pensionäridele kord aastas makstav pensionilisa tõuseb järgmisel aastal kiiret hinnatõusu arvestades 150 eurolt 175 eurole, mis tähendab linnaeelarvele 2,3 miljoni euro suurust täiendavat kulu. Lisaks eelnevale suureneb Beškina sõnul korteri üürimise toetus kuni 900 euroni pere kohta senise 600 euro asemel. “Soovime toetusega aidata elukohta vajavaid inimesi, kel ei ole korteri üürimisel ettemaksuks või tagatiseks suuremat summat välja käia,” ütles Beškina.
Koolilõuna raha suureneb ning lasteaiakoha tasu jääb samaks
• Lasteaia kohatasu jääb praegusele tasemele.
• 1. jaanuarist 2023 tõuseb sõimerühmaealise lapse toidukulu katmise piirmäär 1,80 eurolt 2,70 eurole ja lasteaiarühmaealise lapse toidukulu katmise piirmäär 2 eurolt 3 eurole päevas.
• Koolilõuna maksumust tõstetakse täiendavalt 24 sendi võrra 1,80 eurole.
• Õppeaasta alguse toetus õpilastele alates teisest klassist tõuseb majanduslikult keerulist aega arvestades tuleval aastal 50 eurolt 75 eurole.
Õpetajate ja kultuuritöötajate palk tõuseb
• Riiklik kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb 7,5%, praeguselt 1300 eurolt 1400 euroni. Samas Tallinn tõstab oma kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäära 1400 eurolt 1600 eurole ehk 14,3 protsenti.
• Õpetajate, tugispetsialistide, õpetaja abide, aga ka haridusasutuste muu personali palgatõusuks on linn järgmisel aastal ette näinud 23,5 miljonit eurot lisaraha. Täpne palgamäära kasv sõltub ametikohast, jäädes 10-24% vahele. Näiteks tõuseb lasteaiaõpetajate ja huvikooliõpetajate palga alammäär samas mahus nagu kooliõpetajatel ja tugispetsialistidel, 1412 eurolt 1749 euroni kuus ehk 24%. Riiklik kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 36%.
• Palgatõusu osas on tähelepanu all ka loomaaia, botaanikaaia ja Kadrioru Pargi põhivaldkonna töötajad. Nii kasvab näiteks haljastustöötajate, aednike, ulukihooldajate, loodushariduse spetsialistide ja metoodikute töötasu töökohast olenevalt keskmiselt 15-25%. Kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär kasvab 1400 eurolt 1600 euroni.
• Fookuses on ka linnaosavalitsuste haldusala noorsootöötajad ning sotsiaal- ja tervishoiuameti haldusala psühholoogid. Noorsootöötajate töötasu alammäär kasvab 1100 eurolt 1320 euroni ja psühholoogide töötasu 1800 eurolt 2200 euroni.
• Sotsiaalvaldkonnas viiakse sotsiaaltoetuste spetsialistide töötasu sihttaseme 1700 euroni, mis vähendab palgaerisusi sotsiaalteenuste ja -toetuste spetsialistide vahel.
• Mupo patrulli- ja valveosakonna inspektorite põhipalgad tõusevad keskmiselt 15%.
• Riigitöötajatest tõuseb päästjate minimaalne palk 36,1% ehk 1620 euroni, politseinike minimaalne palk 17,4 % ehk 1849 euroni ning päästekorraldaja minimaalne palk 24,5% ehk 1748 euroni.
Riigi perehüvitised suurenevad
• Esimese ja teise lapse toetus kasvab alates 1. jaanuarist 60 eurolt 80 euroni kuus.
• Üksikvanema lapse toetus tõuseb 19,18 eurolt 80 euroni kuus.
• Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus.
• Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16-19 eluaastat. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
• Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
• Alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
• Perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50% ulatuses.
Suureneb represseeritute toetus
• Uuest aastast on toetus represseeritule, represseerituga võrdsustatud isikule ning Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikule senise 230 euro asemel 292 eurot aastas.
Töötasu alammäär ja maksuvaba tulu tõusevad
• 2023. aasta töötasu alammääraks on 725 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot, millega tõuseb alampalk 71 euro võrra.
• 2023. aastast tõuseb kõikide inimeste maksuvaba tulu 500 euro pealt 654 eurole.
Haiguspäevade varasem hüvitamine jätkub veel pool aastat
• Haiguspäevade hüvitamise kord pikeneb 2023. aasta 1. jaanuarist 30. juunini. See tähendab, et haigestumise korral makstakse töötajatele uue aasta esimesel kuuel kuul jätkuvalt hüvitist alates teisest päevast. Tööandjate vastutus haigushüvitise tasumisel on teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus algab alates kuuendast haigestumise päevast. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja peab maksma töötajale haigushüvitist 70% keskmise töötasu ulatuses.
Kasvavad ka pensionid
• 1. jaanuaril 2023 tõuseb pensioni baasosa 20 euro võrra, varasemalt 255,75 eurolt 275,75 eurole.
• Samuti tõuseb rahvapensioni määr 20 euro võrra.
• 1. jaanuarist 2023 on vanaduspensioniikka jõudnud inimestele maksuvaba tulu võrdne keskmise pensioniga ehk 704 eurot. See summa ei muutu pensioni kasvades ega ka siis, kui pensionär jätkab tööl käimist. Suurem tulumaksuvaba summa tähendab, et kõik vanaduspensioniealised, kelle pension on järgmisel aastal üle 500 euro, saavad jaanuarist kätte pisut rohkem raha. Selleks ei ole vaja avaldust esitada ega eraldi ameti poole pöörduda.
• Pensionide indekseerimise järel aprillis hakkab keskmine pension olema 704 eurot.
• Kui pension jääb alla 704 euro, on see uuest aastast täies ulatuses tulumaksuvaba. Kui aga pensioni suurus on näiteks 800 eurot, siis arvestatakse sellelt 704 eurot maksuvaba tulu ning ülejääva 96 euro pealt tuleb tasuda tulumaks.
• Kui pension on väiksem kui 704 eurot, jääb töötaval pensionäril osa maksuvaba tulu üle ja seda saab kanda oma töötasule. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus ja märkida ära ka maksuvaba tulu kasutamata osa summa, mida tööandja arvestab inimesele väljamakseid tehes. Summa õigsuse eest vastutab töötaja. Alates uuest aastast ei saa vanaduspensioniealine pensionär enam ise valida, kuidas ta maksuvaba tulu kasutab. Esmalt läheb maksuvaba tulu alati maha pensionilt ja vaid ülejäänut saab kasutada muudelt tuludelt.
• Kui vanaduspensioni iga on käes, aga pensioni saamine on edasi lükatud, saab kogu maksuvaba tulu kasutada korraga tööandja juures.
• Kui inimene jõuab vanaduspensioni ikka 2023. aasta jooksul, arvestatakse talle maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni (kuni 704 euro) ulatuses juba aasta algusest, s.t 1. jaanuarist. Kui siis ei jääda veel pensionile, saab maksuvaba tulu täies ulatuses kasutada oma töötasult. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus. Siinkohal tuleb tähele panna, et kui ühel hetkel otsustatakse jääda pensionile, ent jätkata tööl käimist, siis tuleb oma avaldus tööandja juures ka ära muuta.
• Kui inimese pension on madalam keskmisest vanaduspensionist (704 eurot) ning ta saab tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid II sambast, edastab sotsiaalkindlustusamet üle jääva maksuvaba tulu pensionikeskusele. Selleks ei ole vaja eraldi pensionikeskuse poole pöörduda.
