Venemaa kallaletung Ukrainale on pannud NATO kiiresti tegutsema oma idatiiva tugevdamiseks. Mõistagi puudutab see ka Eestit, kuhu tuuakse juurde lahinguüksusi ja moodsat relvastust.
Neljapäeval saabus Poolast USA jalaväekompanii, kes on nüüd 2. brigaadi koosseisus Võrus ning alustab talvesõja harjutusi jaanuaris. Eestist on lahkunud Briti teine lahingugrupp, kes oli 2. brigaadi koosseisus suvest alates Briti ja Eesti valitsuse kokkuleppel.
Nii Briti kui USA valitsus on lubanud määrata Eesti kaitseks üksuse, kes ei paikne Eestis, vaid saadab oma allüksusi Eestisse harjutama.
“Britid määravad ühe nende brigaadi – brigaad on 5000 sõdurit, tankid, suurtükid, lahingumasinad – ja selle ülesanne saab olema Eesti kaitse Eestisse loodud diviisi raames. Mõni nädal tagasi tulid uudised USA-st, et nad saadavad juba lähinädalatel siia mitmikraketiheitjad Himars,” lausus kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Ameeriklaste Himars paikneb Tapa linnakus, kuulub loodava Eesti diviisi juurde ning vastavalt kokkuleppele jääb Eestisse kuni kaitsevägi saab oma Himars-süsteemid.
“Väljaõpe algab järgmisel aastal. Kuigi me oleme nendega tuttavad – Himarsid on siin käinud –, siis Ameerika Himarsi-üksus tuleb Eestisse pikemaks ajaks juba lähiajal. Ja selle üksuse üks ülesanne saab olema ka meie tulevased Himarsi meeskonnad välja õpetada,” lausus kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem.
Tapa linnakus asuva NATO lahingugrupi koosseisus vahetuvad lisaks brittidele Prantsuse ja Taani üksused. Septembris tõid taanlased esmakordselt siia oma tankid. Ukraina sõja tööhobu on tank. Seal lastakse mõne kuuga pilbasteks või jäetakse maha samapalju tanke kui mõnel keskmisel Euroopa riigil üldse relvastuses. Eesti loodab Briti, Taani ja Prantsuse tankidele.
“Mulle tankid meeldivad väga, kui need sõdivad minu poolel ja mulle tankid ei meeldi üldse, kui need on minu vastu. Ükskõik, kas on tegemist Eesti metsa, rabaga, lagedate Ukraina väljadega,” ütles Herem.
“Mis puudutab võimalike Eesti oma tankiüksuste loomist, siis see saab olema arutluse all uue arengukava tegemisel. Kui poliitiline juhtkond peab vajalikuks võimaliku kolme protsendi (SKP-st) riigikaitse lubaduse taha päris otsused saada, siis see saab kindlasti olema üks võimalikest valikutest,” lausus Salm.
“Aga selleks, et tanke hankida, peavad teised võimed enne olema kindlustatud. Ja number üks on selleks kaudtuli, pikamaavõimekus nii merele kui maale, side ja luure sinna juurde. Siis õhutõrje. Siis tuleksid tankid. Ja see kõik tuleb üle valada rohke laskemoonaga iga relvasüsteemi jaoks,” rääkis Herem.
Ka kaitseliitu kasvatatakse suuremaks
Kaitseliit saab järgmisel aastal juurde 10 000 reservväelast maakaitse ülesehitamiseks. Kaitseliitlastega koos on siis maakaitses 20 000 inimest. Kui Ümera meeste ajaga võrrelda, siis teraga virutati vastasele, kilbiga kaitsti oma pead ja soolikaid. Kaitseliit on Eesti kilp.
“Kaitseliit on see kilp, mis katab Eesti territooriumi ja soomusmanöövrivõime – nii-öelda mõõga rolli katab suuresti diviis, kuhu on mõtet korjata soomustehnika ja rohkem tulejõudu,” ütles kaitseliidu peastaabi ülem Eero Rebo.
Kaitseliit saab uued käsitulirelvad, tankitõrjerelvad ja kuulivestid. Soomukeid nad ei küsi, sest need lähevad kaitseväele. Kui Ümera meeste võrdluse juurde tagasi pöörduda, siis olgu selle mõõgaga, kuidas on – nooletupp võiks ikka täis olla.
“Kui me mehed-naised saame ühtselt rindele ja meie oleme see kilp, millega tõrjutakse vastaspoole rusikat, on meile oluline teada, et need inimesed, keda me oleme õpetanud, on valmis pikemaks sõjaks, et tekib laskemoona piisavalt ladudesse,” lausus Rebo.
Kaitseliitu on astunud viimasel ajal üle 4000 uue liikme. Tundub, et kilbi-, oda- ja vibumeesteks tahab maarahvas saada küll, kui näeb, kuidas naabritel külad põlevad. Ja sõbrad on mõned ratsamehed abiks saatnud. Sõjateele läheb maamees oma või naabri tööhobusega.
Err.ee
