Tänavune gripihooaeg algas novembrikuus ja kui esialgu levis see peamiselt lasteaedades ja koolides, siis lähinädalatel võib haigestumine kiiresti kasvada eakate seas. Ometigi on esimest korda sel aastal võimalik riigi kulul vaktsineerida nii koolieelikuid kui ka 60-aastaseks saanuid.
Gripihooaeg algas tänavu novembris ja teeb sel aastal tasa kõik, mis koroona-aastatel tegemata jäi.
“Nende kahe aasta jooksul on meil palju inimesi, eriti laste seas, kes ei ole kunagi oma elus kohtunud gripiviirusega. Selle tõttu haigestuvad lapsed praegu väga kiiresti. Ma ei ütle, et nad haigestuvad raskelt, aga vähemalt kõrge palavikuga,” rääkis terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
Sadikova sõnul on esialgu tegu üsna tavalise gripihooajaga ja praegu levib Eestis viirus H3N1. Selleks aastaks väljatöötatud gripivaktsiinid suudavad selle tüve puhul ära hoida raskeid haigusjuhtumeid ja surmi, aga kui tõhusad on nad haigestumise vältimisel, pole veel selge.
“Olukord võib muutuda, võib ringlusse tulla uus tüvi. Kui Euroopas valitseb H3N1, siis Venemaal domineerib viiruse tüvi H1N1. Seda me jälgime tähelepaneklikult, aga praegu Eestis domineerib üks viiruse tüvi,” ütles Sadikova.
Gripipuhang algas tänavu Lõuna-Eestist ja haigestumine on seal terviseameti andmetel neli korda kõrgem kui mujal.
Kui esialgu haigestusid peamiselt lapsed, sel nädalal tööealised, lähinädalatel jõuab viirus ilmselt eakateni ning see toob kaasa haiglaravi vajaduse kasvu. Lisaks gripihaigetele täidab palateid põdejatega ka koroona.
“Eks me igapäevaselt peame neid kohti siin otsima, sama olukord on ka teistes lõuna regiooni haiglates, neid haigeid on omajagu sees. Praeguse haiglavoodite olukorraga on suhteliselt keeruline hakkama saada,” rääkis TÜ kliinikumi EMO juht Sander Poks.
“Kui me vaatame neid inimesi, kes haiglasse satuvad nii gripiga kui ka koroonaviirusega, siis nende ühine nimetaja on, et nad ei ole vaktsineerinud,” ütles Poks.
Alates sellest sügisest maksab riik kinni kuni seitsmeaastaste laste ja rasedate vaktsineerimise, vanemaealisi vaktsineeritakse nüüd juba 60. eluaastast alates. Hooldekodude elanikke on vaktsineeritud juba mitu aastat.
“Kokku on tellitud 131 000 doosi, sihtrühmadel on natukene erinevad hõlmatused planeeritud ehk kui palju nad võiksid kasutada. Näiteks vanemaealistel on 30–35 protsenti, peamiselt sellest kogemusest, mis oli eelmine aasta. Lastele julgesime prognoosida 15 protsenti, sest tegelikult tasuliselt tehti eelmistel aastatel alla viie protsendi,” rääkis haigekassa peaspetsialist Eveli Bauer.
Laos on veel ootel ligi 20 000 doosi. Ühe riigi ostetud doosi hinnaks on veidi üle seitsme euro ning riik on kulutanud vaktsiini ostmisele ligi miljon eurot.
