„Jätkuvalt on jahimeeste jaoks oluline seda traditsiooni pidada ning looduse ja ulukite suhtes lugupidamist tähtsustada. Pühad on siiski rahuaeg, seda ka metsas, mil on sobilik näiteks koos perega metsas käia ja sealset elu-olu teistelegi tutvustada,“ selgitas EJS-i president Margus Puust.
Üleüldine rahuaeg metsadel ja niitudel kehtib 24. detsembrist kuni 26. detsembrini. Jahirahu kuulutab välja EJS-i president Margus Puust.
Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis alguse 1993. aastal Viljandimaal. Igal aastal kuulutatakse jahirahu erinevates Eesti paikades, eelmisel aastal oli see Ida-Virumaal Mäetagusel. Jahirahu ajal jahimehed metsloomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad vahel ka sealsetele asukatele sümboolset ninaesist. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste endi kogukondlik kokkulepe.
Miks jahimehed jahirahu oluliseks peavad?
- Jahimees väärtustab jahirahu kui olulist ja eetilist osa jahinduses. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste vaheline kokkulepe. Paljud seltsid peavad seda väljakuulutatud päevadest ka pikemalt.
- Jõulupühade aegne jahirahu on oluline nii looduse kui ka inimese jaoks. See on ideaalne aeg mõtiskleda enda ja looduse vahelisest suhtest ning võtta aeg maha ning arutleda lõppeva aasta olulisemate sündmuste üle.
- Jahimees austab sellega metsloomi ja looduslikku mitmekesisust. Ajaga on jahipidamises palju muutunud, ent austav suhtumine kõigesse elavasse ja jahisaaki on jäänud samaks.
- Pühad on sobiv aeg, mil jahimehed saavad selgitada jahinduse olulisust, metsloomade eluolu ja käitumist neile, kes loodusega tihti kokku ei puutu. See aitab paremini mõista tänapäeva jahindust kui looduskaitse praktilist osa, inimeste elulaadi ning selle tähtsust kaasaegses ühiskonnas.
- Jahirahu on sobiv aeg minemaks metsa koos pere ja lähedastega Eestimaa looduse ilu nautima. Kindlasti õnnestub teha mõni ilus pilt metsaelust.
