TÄIENDUS: 15.12.2022
Viking Line´i otsuse taga viia Eesti lipu all seilav reisiparvlaev Viking XPRS Soome lipu alla on tõenäoliselt Kapellskäri-Maarianhamina liinil seilava Rosella müük Kreekasse. Otsuse tõttu kaotab töö 175 Eesti meremeest.
Tallinna ja Helsingi vahel seilav XPRS-i tõi Viking Line Rootsi lipu alt Eesti lipu alla 2014. aastal, kui alus oli juba kaheksa aastat sama liini teenindanud. Toona põhjendas ettevõte seda kulude kokkuhoiuga. 7. detsembril teatas Viking Line, et on otsustanud XPRS-i Soome laevaregistris registreerida.
Ettevõte põhjendas otsust sellega, et laeva Soome viimine lihtsustab ka töötajate värbamist ja võimaldab ettevõttel kogu personali juhtida ilma vahendajateta. Kokku kaotab töö Eestis 175 inimest, kes töötasid laevafirma jaoks läbi Eurowork personalivahendusettevõtte.
Kuigi Viking Line ütles oma XPRS-i Soome lipu alla viimise teates, et kõik 175 inimest võivad lipuvahetuse järgselt, 2023. aasta esimeses kvartalis uuesti tööle kandideerida, leiab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember, et lootust tööle saada võib olla valitutel.
Viking Line andis ka teada, et on jõudnud kokkuleppele müüa 1980. aastal valminud reisiparvlaeva Rosella 11 miljoni euro eest Kreeka ettevõttele Aegean Sealines Maritime Co. Seda põhjusel, et Rosella ei vasta enam keskkonnanõutele, eriti süsinikdioksiidi heitmete osas. Laev peaks Läänemerele seilamise lõpetama 8. jaanuaril ja Kreekasse jõudma jaanuari lõpus.
Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütleb, et Rosella müük on tõenäoliselt üks põhjustest, miks Viking Line XPRS-i Soome lipu alla viib. Rosella peal töötab umbes sama palju Soome kodanikke, kui eestlasi XPRS-il. “Koondamisprotsess on Soomes üsna valuline ja kuna nad Eestis kasutavad renditööjõudu, siis nad tegid pragmaatilise valiku. Kuivõrd Rosella meeskond jääb vabaks ehk neil on Soome lipu all umbes 200 töötajat rohkem, kui neil vaja on, siis nad koondavad Eestist ja mehitavad laeva soomlastega,” ütles Nõgene.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember ütleb samuti, et koondamine Soomes on oluliselt keerukam, kui Eestis. Tähtajad on pikemad ja ametiühingutega tuleb pikemalt läbi rääkida ja inimestele rohkem raha maksta. Kui Soomes võib koondamine võtta pool aastat, siis Eestis piisab tihti ühekuusest etteteatamisest, ütles Lember.
Samas rääkis ametiühingujuht, et laevafirmal kõikide laevade sama lipu all hoidmine toob kaasa efektiivsusvõidu, sest ettevõttel on võimalik dünaamiliselt töötajaid ühelt aluselt teisele tõsta. Samuti võis Lemberi sõnul Viking Line Eesti töötajate pealt tööjõurendifirmale maksta üsna kõrgeid vahendustasusid.
Lisaks ei ole Eesti ja Soome palgatasemed enam kuigivõrd erinevad. Paavo Nõgene ütleb, et mis puudutab tehnilisi töötajaid, näiteks vanemmehhaanikuid ja kapteneid, palgavahet sisuliselt ei ole. Samuti on Soomel seadusega kinnitatud maksutagastusskeem, kus laevafirmadele makstakse merel töötavate Soome residentide palgalt tasutud maksud tagasi.
Ka Eestil on selline tagastus, kuid erinevalt Soomest, Rootsist ja Lätist on see määruse tasandil ja seega ka ajutine, rääkis Nõgene. Tallinki jaoks näiteks kõigi laevade Läti lipu alla viimine hoiaks Nõgene sõnul ettevõttele aastas kokku 15 miljonit eurot.
Err.ee
