Statistika järgi on Eestis HIV-sse nakatumine sel aastal pea kahekordistunud. Ekspertide sõnul on nakatumiste nii kiire kasvu taga nii taas hoogustunud testimine kui ka HIV-positiivsed sõjapõgenikud.
Kui mullu sai HIV diagnoosi 125 inimest, siis tänavu on see arv juba 213. Tervise Arengu instituudi sõnul püsib HIV-sse nakatumine küll stabiilselt kõrge, kuid uue nakkuspuhanguga pole tegu.
“2011 kuni 2019 langes, keskmiselt kaheksa protsenti oli HIV langus, ja kui võrrelda 2019. aastaga, siis isegi 2020. aastal oli see langus 15 protsenti. Seal oli see suur koroonapandeemia, mis raskendas HIV testimist,” rääkis TAI nakkushaiguste vanemspetsialist Iveta Tomera.
Nii vähe HIV teste kui koroonaajal tehti Eestis viimati 2007. aastal.
Teine põhjus on nakatunute arvu nii kiire kasvu taga Ukraina sõjapõgenike lisandumine Eesti statistikasse. Lääne-Tallinna keskhaiglas on arvel 66 sõjapõgenikku, kellest vaid mõni üksik sai oma nakatumisest teada Eestis. Kuus neist on juba Eestist lahkunud.
“Enamus nendest, kes Eestisse jõudsid, olid juba eelnevalt ravil, olid hea ravikuulekusega ja oli viirus kontrolli all patsiendil,” selgitas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse ülemarst Kersti Kink.
Aprillis Eestis emaks saanud Liza on üks põgenikest, kelle ravi algas juba kodumaal. “Kui ma olin Ukrainas, siis ma muretsesin, kuidas siin inimesed HIV-positiivsetesse suhtuvad, millised on ravimid, milline on abi,” ütles ta.
Kui Liza laps sündis tervena, siis kaks aastat järjest on neli uut ilmakodanikku saanud nakkuse oma emalt. Kingi sõnul sõltub lapse nakatumine sellest, kui korralikult ema ravimeid võtab.
“Ilmselgelt need naised ei ole seda teinud. Kahjuks ei jõua osad üldse arsti juurde, nad ei käi ei günekoloogi juures ega loomulikult ka nakkusarsti juures. Nad lähevad ja sünnitavad,” ütles Kink.
Eelmisel aastal diagnoositi AIDS 12 inimesel, kellest seitse sai selle diagnoosi vaid paar kuud pärast HIV diagnoosimist. AIDS-i suri aga 48 inimest. Kingi sõnul on nii suure suremuse juured 2000. aastate alguses Eestis olnud HIV-epideemial.
“Need, kes ei ole ilmunud arsti juurde või mingil teisel põhjusel ei ole neil enne tervisehäda olnud, siis just nemad on üks kontingent, kes nüüd jäävad haigeks ja raskesti haigeks,” selgitas Kink.
Keskmine HIV-sse nakatunu on 35- kuni 40-aastane ning järjest rohkem levib see heteroseksuaalsel teel.
“Inimeste seksuaalne haritus võiks olla parem. Tegelikult lihtsad võtted, kuidas ma saaksin end nakkushaiguste eest kaitsta, on jäänud unarusse,” tõdes Kink.
Kuigi nakatumine pole kiiresti kasvanud, on Eesti oma nakatumisnäitajate poolest Euroopa tipus, veelgi hullem olukord on vaid Maltal ja Lätis.
Err.ee
