Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele. Kurjategijatel õnnestus tekitada ligi kümnele inimesele kahju kokku 24 000 euro ulatuses.
Kahtlustuse järgi saatsid mehed novembrikuu jooksul igapäevaselt ligi 5000 SMS-sõnumit enamasti LHV panga nimelt, mille sisu väitis, et nende pangakontol toimub volitamata tehing. Sõnumisse oli juurde lisatud panka sisenemise link, millele vajutades avanes hästi järeletehtud panga avaleht, kuhu inimene sai enda andmeid sisestada. Seeläbi õnnestuski kurjategijatel tungida inimeste pangakontodele ja varastada neilt palgad ja säästud.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et kuigi selliseid rünnakuid korraldatakse eeskätt välismaalt, hoiab politsei eriti teravalt pilku peal ka siin toimuval. „Kuritegu uurides selgus, et seekordsed rünnakud on korraldatud siit samast, Eestist. Tegime selgeks, et rünnakute toimepanemises on alust kahtlustada kahte 22- ja ühte 38-aastast meest. Kolmapäeval, 30. novembril pidasime inimestelt raha välja petnud mehed politseioperatsiooni käigus kinni. Rahvusvahelise koostöö tulemusena võtsime samal ajal kontrolli alla ka libalehtede avalikustamiseks kasutatud serverid Euroopas,“ rääkis Kelt.
Prokuratuur taotles kahtlustatavate vahi alla võtmist. Prokurör Joonatan Hallik selgitas, et kolme kahtlustava kohta on piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võivad nad jätkata kuritegusid. „Tänaseks on kogutud piisavalt tõendeid, et just seda kolmikut pettustelaine toime panemises kahtlustada ning prokuratuur pidas õigeks taotleda kohtult menetlustoimingute ajaks nende vahistamist,“ selgitas prokurör Hallik.
Kohtus nõustus prokuratuuri taotlusega ja võttis eile mehed vahi alla.
„Seda tüüpi kuritegevus varitseb jätkuvalt kõiki inimesi, sestap tasub alati olla tähelepanelik. Kurjategijad muutuvad ajas kavalamaks ja mõtlevad välja uusi skeeme eesmärgiga inimeste raha varastada. Eriti tähelepanelik tasubki olla linkide osas, mis on saadetud sõnumite ja e-mailide teel. Sageli on nendes linkides mainitud panga nime, kuid see ei tähenda, et nendele klikkimine oleks turvaline. Panka soovitan siseneda selliselt nagu varasemalt harjutud on ehk teha seda turvaliselt läbi pangaäpi või panga kodulehe. Tänan kõiki inimesi ja meie koostööpartnereid, kes kiirelt politseile levivatest pettustest teada annavad, sest see info on meile abiks nii ennetustöö tegemisel kui ka kurjategijate tabamisel,“ sõnas Kelt.
Jäljendatud veebilehed tunned ära:
- Lingi avamisel on kahtlane aadressi nimetus. Nt: www.lhvbank-l.com jt.
- Saadetud lingis ei tööta teised menüüribad, näiteks ei saa minna avalehele.
- Esinevad kirjavead või leht on osaliselt mitmes keeles.
Kui inimene on saanud sellise sõnumi, ei tohiks linke avada ning sõnum tuleks koheselt kustuda
