ERR-i tellitud Kantar Emori novembrikuise erakondade toetuste suurim muutus võrreldes kuu varasemaga oli Reformierakonna edu kasv Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ees. Küsitlusele vastas 1512 valimisealist kodanikku, vähenes ka eelistuseta vastajate osakaal.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Reformierakonnale 31 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuu varem oktoobris oli Reformierakonna toetusnumber 28 protsenti.
Kindlalt teisel kohal on erakondade populaarsusedetabelis EKRE, kuid nende toetus kuu varasemaga võrreldes vähenes. Kui oktoobris toetas EKRE-t 25 protsenti, siis novembris 22 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
See tähendab, et eelmisel kuul kolmele protsendipunktile kahanenud vahe kasvas novembris üheksale.
“Reformierakond on suutnud mõnevõrra taastada suvise kõrgseisu. Mingi mõju võib siin olla riigipoolsete kompensatsiooniga energiakandjate hindadele alates oktoobrist, mis tarbijate rahakotile avaldasid mõju novembris, kui tulid elektri -ja soojaarved oktoobrikuu eest. Tavapäraselt avaldavad muutused majanduslikus taustas mõju just peaministrierakonnale,” selgitas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.
EKRE reiting on viimased neli kuud olnud suhteliselt volatiilne ehk kõikunud 18 ja 25 protsendi vahel.
“Mis vihjab sellele, et nende toetajate seas on palju juhuslikuma erakondliku eelistusega kodanikke, kelle meelsus sõltub küsitlusperioodi meediakajastustest. Tavapäraselt on juhuslikuma eelistusega valijate hulk iseloomulik just liidererakondadele,” märkis Aivar Voog.
Sarnast tendentsi ehk Reformierakonna edu kasvu EKRE ees näitasid ka viimased Norstati (edu 7,1 protsenti) ja Turu-uuringute (edu 8,0 protsenti) küsitlused.
Keskerakond stabiilne, aga ikka veel madalseisus
Kolmandal kohal on Keskerakond 15 protsendi suuruse toetusega, neile järgneb Eesti 200, mida toetas novembris 14 protsenti. Kuu varem oli mõlema erakonna toetusnumber 14 protsenti, kuid septembris oli Eesti 200 toetus 11 protsenti.
“Keskerakonna reiting on jätkuvalt madalseisus (veebruaris enne Ukraina sõja puhkemist tehtud küsitluses oli nende toetusnumber 20 protsenti – toim), aga vähemalt viimased kolm kuud on nende reiting on olnud stabiilne. Eesti 200 suutis novembris säilitada oma oktoobrikuise tõusu,” selgitas Voog.
Viiendal kohal oli novembris Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaheksa ja kuuendal Isamaa kuue protsendi suuruse toetusega. Nende kahe partei reitingud pole viimastel kuudel oluliselt muutunud ja on jätkuvalt madalseisus.
Rohelisi toetas novembris kolm ja Parempoolseid üks protsent.
Kolme koalitsiooniparteid toetas novembris kokku 45 ja kahte opositsiooniparteid 37 protsenti. Kolm liberaalset parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogusid kokku 53 protsenti toetust, konservatiivsemad erakonnad (EKRE, Isamaa ja mööndustega ka Keskerakond) 43 protsenti.
EKRE kaotas eestlastest, kuid võitis muust rahvusest toetajaid
Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 37 protsendiga (kuu varem 33 protsenti), järgnes EKRE 22 protsendiga (kuu varem 26 protsenti).
Eesti 200 toetusnumber eestlastest valijate seas oli 13, SDE-l ja Keskerakonnal mõlemal kaheksa ja Isamaal seitse protsenti.
Muust rahvusest vastajate seas on esimene eelistus Keskerakond, mida lubas valida 40 protsenti (kuu varem 39 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 24 protsendiga (kuu varem 21 protsenti).
Eesti 200 toetus muust rahvusest vastajate seas kasvas 16 protsendile (kuu varem 13). SDE-d toetas muust rahvusest valijatest üheksa, Reformierakonda kaheksa ja Isamaad kaks protsenti.
Tallinnas on riigikogu valimisi ja valijaskonda arvestavas küsitluses valijate eelistustes esikohal Reformierakond 27 protsendiga, millele järgnevad Keskerakond 25 ja EKRE 17 protsendiga. Eesti 200 toetab Tallinna valijatest 13, SDE-d kaheksa ja Isamaad kuus protsenti.
Täpsemaid numbreid erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Allikas. Err.ee
