Peaminister Kallas kohtumisel Kosovo peaministriga: Vene agressiooni mõjud ulatuvad Ukrainast kaugemale

Peaminister Kaja Kallas rääkis tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Albin Kurtiga olukorrast Lääne-Balkanil, Venemaa agressioonist Ukrainas ja selle mõjudest ning kahepoolsetest suhetest.

Peaminister Kaja Kallase sõnul kõneldi kohtumisel Eesti kogemusest demokraatia ülesehitamisel. „Meil on jagada palju väärtuslikke kogemusi, eriti e-valitsemise ja õigusriigi ülesehitamise valdkonnas. Demokraatia ehitamine on pidev protsess ja ka Eesti tegeleb sellega iga päev,“ tõdes Kallas. Peaminister lisas, et on hea meel näha, et meie suhted on väga head ning teeme Kosovoga praktilist koostööd. „Eesti eksperdid on näiteks abiks Kosovo e-riigi strateegia koostamisel. Järgmise sammuna on oluline strateegiat ka ellu viima asuda,“ sõnas Kallas.

Peaminister Kallas kinnitas kohtumisel, et Eesti toetab igati Kosovot eurointegratsiooni teel. „Eesti on pikalt toetanud Kosovo viisavabadust Euroopa Liiduga ja loodame, et see saavutatakse peagi,“ ütles Kallas.

„Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide lähedased ja head suhted on praeguses julgeolekuolukorras muutunud veelgi olulisemaks. Venemaa agressioon puudutab meid kõiki. Selle tagajärjed ulatuvad Ukrainast palju kaugemale. Riigid Lääne-Balkanil teavad hästi, kuidas Venemaa on pikalt üritanud olukorda sealses piirkonnas destabiliseerida,“ ütles Kallas. „Kohtume peagi ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel Tiranas. Selle tippkohtumisega saadame tugeva toetussõnumi – EL on lähedane sõber, kellele Lääne-Balkani riigid saavad toetuda,“  lisas ta.

Samuti tunnustas peaminister Kallas Kosovo peaministrit Kosovo tugeva toetuse eest Ukrainale. „Kosovo on liitunud kõigi Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, andnud Ukrainale humanitaarabi ja pakkunud varjupaika Ukraina sõjapõgenikele,“ ütles ta.

Kallas rõhutas, et meie kõigi huvides on lõpetada Venemaa agressioon Ukrainas. „Agressor aga ei peatu enne, kui ta peatatakse. Selleks peame jätkama Ukraina toetamist – andes rohkem relvaabi, humanitaarabi ja rahalist toetust. See on tee rahuni,“ selgitas ta. „Samuti peab vaba maailm seisma selle eest, et Venemaa agressioonikuriteod, inimsusevastased kuriteod ja võimalik genotsiid saaksid karistuse. Venemaa peab hüvitama tekitatud sõjakahjud. Kreml peab maksma iga purustatud hoone, iga hävitatud tee ja silla eest,“ lisas ta.