Kui veel aasta tagasi sai piimaliitri poest kätte 39 sendiga, siis praegu müüakse seda alates 75 sendist liiter ning toorpiima hind on kerkinud 19 kuud järjest. Piimatootjad on rahul, sest teenivad üle hulga aja ka veidi kasumit, kuid tööstuste elu teeb olukord raskemaks ja ostjad on hakanud eelistama kampaaniatooteid.
Piima hind on poelettidel liikunud kasvavas joones juba pikka aega. Ainuüksi septembrist oktoobrini tõusis see 4,5 protsendi võrra.
Tere piimatööstuse juht Ülo Kivine ütles ERR-ile, et toorpiima hind on tõusnud 19 kuud järjest ja aastaga on hinnakasv olnud ligi 60 protsenti. See aga moodustab nende toodangu kulukomponentidest suurima osa, julgelt üle 80 protsendi.
“See hinnatõus on olnud väga suur, poes isegi sada protsenti, aga aasta tagasi maksis poes piim 39 senti koos maksudega, see oli kunstlikult liiga madal. Täna on hind selles kontekstis õiglasem,” tõdes Kivine ja lisas, et hinnatõusust on kõige enam võitnud põllumehed.
Väätsa Agro juhatuse liige Lenno Link kinnitas, et piima hinnatõus on lõpuks ka tootjateni jõudnud.
“Hetkel on piima hind üldse kõrgeim, mida kunagi on Eestis tootjatele makstud,” tõdes Link. “Praegu võib öelda, et põllumees teenib raskete aastate järel ka natuke kasumit.”
Lingi sõnul on hind praeguseks saavutanud oma tipu. Kui mullu novembris maksis piimatonn 330 eurot, siis aasta hiljem on see jõudnud 500-510 euroni tonni eest.
Rahvusvahelised tooraineoksjonid on samas viimastel kordadel olnud languses. See tähendab, et hinnalangus jõuab varem või hiljem ka Eestisse ja tõenäoliselt võib hind juba novembris olla veidi odavam kui oktoobris.
Link lisas, et loodetavasti on saabumas platoo: hind tuleb natuke allapoole, kuid jääb siiski 500 euro kanti tonnist. Sellise hinna juures suudab tootja elada ja veidi ka investeerida, sest viimastel aastatel pole lüpsilautadesse investeeritud ja lüpsilehmade arv on Eestis jätkuvalt languses. See tähendab, et piima jääb natuke vähemaks ja selline trend valitseb kogu Euroopas.
Hinnatõus ei tähenda hiigelkasumeid
Kerkinud hind ei tähenda piimatootjatele siiski hiigelkasumeid, sest samal ajal on sisendite hinnad mitu korda tõusnud.
“Väetise hind on viis korda kõrgem kui poolteist aastat tagasi, kütuse hind kaks korda kõrgem, nii et teistpidi sööb see kasumi ära, aga kui on õigel hetkel sisendite hinnad lukku pandud, on võimalik kasumit toota. Samas ei tea me veel, mis elektri hind talvel teeb, sealt võib suur pauk tulla,” märkis Link.
Tere piimatööstuse juht loetles hinnatõusu põhjustena tervet hulka tegureid: covidi mõjud, ökoloogilise jalajälje vähendamiseks tehtavad muudatused energeetikas, seejärel Ukraina sõda. Nõudlust on märgatavalt rohkem kui pakkumist, samas ei saa hind lõputult tõusta.
“Me maksame sellel aastal üle 10 miljoni euro rohkem piimaraha kui eelmisel aastal. Aasta pole läbi, täpseid numbreid ei saa veel öelda,” lausus Kivine.
Ka Kivine ei prognoosi, et piima hind enam väga palju tõusta saaks, sest see on saavutanud oma lae ning kõrged hinnad hakkavad tarbimist sööma. Tänavune aasta on olnud ülikeeruline kogu toidutööstusele ja üldse kõigile ettevõtetele, kes sõltuvad järsust sisendite kasvust.
“Oleme sunnitud viima sisendite kasvu lõpptoodetesse, et oma ettevõtet edasi viia,” lausus Kivine. “Toorpiima hind on tõusnud 19 kuud järjest, eelmise aasta teises pooles lisandus energiahindade tõus, ühes sellega ka logistika, materjalikulude tõus. Energiaga on seotud kõigi elualade kulud ja need hakkasid tõusma eelmise aasta keskelt. Majandamine nende hinnatõusudega on väga keerukas.”
Kõrgem hind suunab ostjad soodustooteid otsima
Piimatoodete hinnakasv on mõjutanud ka tarbimisharjumisi.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et tarbitakse väiksemas mahus ning pilk on oluliselt rohkem pööratud kampaaniatoodete poole. “Veebruarist saadik on piimatoodete müük püsinud alla eelmise aasta taset,” tõdes ta.
Sügiseks on joogipiim ja keefir kallinenud üle 25 protsendi ning tarbimine on viis protsenti eelmise aasta tasemest väiksem.
Muude piimatoodete keskmine hinnakasv püsib 20 protsendi juures, aga ostetavad mahud on Veski sõnul kukkunud üle kümnendiku. Viie protsendi võrra on vähenenud ka juustu müügimaht, selles kategoorias on hinnatõus 20 protsendi tasemel.
“Kõrge hinnatõusu survel paistab see tootegrupp silma oluliselt suurenenud kampaaniatoodete eelistamisega,” tõi Veski välja.
Kui joogipiima ja keefiri puhul on soodushindadega toodete osakaal kogumüügist umbes 40 protsenti, siis piimatoodetes on see juba üle 50 protsendi ja juustude puhul lausa üle 60 protsendi. Veel eelmisel aastal oli kampaaniatoodete osakaal Selveri kogumüügis alla 30 protsendi.
Väätsa Agro esindaja ütles, et kõrged hinnad ei tähenda ohtu, et mõne teise riigi soodsam piimatoodang Eesti piima turult välja sööks. Baltikumi piimaturg on suhteliselt ühesugune ja Eestist müüakse toorpiima ka Leedusse ja Lätisse.
Naabrite suured tehased on Lingi sõnul veidi kuluefektiivsemad, kuid Eestissegi tuleb peatselt suur ja efektiivne piimatehas, kuna E-Piim hakkab oma tehast tuleval suvel katsetama ja aasta pärast peaks see juba täisvõimsusel töötama.
Err.ee
